Poliitiline raputus Iirimaal ja reformilepe
Iirimaa oli üks nendest Euroopa riikidest, kus läinud nädalavahetusel peetud valimised kutsusid esile tõsise poliitilise maavärina. Seejuures kaotajaid oli korraga kaks - nii valitsev koalitsioon kui Lissaboni leppe vastased.
Korraga peetud kohalikud ning Euroopa Parlamendi valimised tõid valitsevale koalitsioonile (liberaalne Fianna Fail ja Rohelised) ränga kaotuse. Peaminister Brian Cowenil tuleb seepärast juba homme vastakuti olla umbusaldushääletusega. Suure tõenäosusega suudab ta sõltumatute kandidaatide toel siiski oma koha säilitada. Kuid kas sellest piisab valitsemiskriisist väljumiseks.
Iirimaa majandus on Lääne-Euroopa riikide kõige hapramas seisus. Tööpuudus on 13 aasta kõrgeimal tasemel, samas pole suurt eelarvedefitsiiti (13 %) suudetud maksutõusuga kuidagigi leevendada. Seepärast pole imestada, et Cowen on silmitsi ülimalt madala toetusega rahva seas (86 protsenti pole valitsuse tööga rahul). "Mässu" on alustanud ka Coweni enda erakonna liikmed.
Kuid isegi olulisim tulemus Iirimaa raputustest on seotud Lissaboni leppe tulevikuga. Kõlavaim kaotus kuulub Libertase asutajale Declan Ganleyle (pildil, IOL), kes ei suutnud võita valimistel kohta Euroopa Parlamenti. Seepeale on ta tunnistanud, et ei osale võimalikul teistkordsel referendumil Lissaboni leppe vastases kampaanias.
Kui nüüd juunis peaksid Euroopa Liidu valitsusjuhid Iirimaale andma soovitud opt-outid seoses Lissaboni leppega, siis võib olla päris kindel, et teistkordsel referendumil leiab lepe ka iirlaste toetuse. Viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt toetab Lissaboni lepet 52 ning vastu on 29 protsenti iirlastest.
Täna Tallinnas viibivad Tšehhi Senati liikmed kinnitasid meie kohtumisel, et Iirimaa jah sõna järel ei saa ka nende presdient Klaus allkirja leppe ratifitseerimispaberitele panemata jätta. Nii on ta vähemalt lubanud. Sama on oodata ka Poola presidendilt. Seega pole välistatud, et möödunud valimised tõid lõpliku pöörde Lissaboni leppe heakskiitmises.
Korraga peetud kohalikud ning Euroopa Parlamendi valimised tõid valitsevale koalitsioonile (liberaalne Fianna Fail ja Rohelised) ränga kaotuse. Peaminister Brian Cowenil tuleb seepärast juba homme vastakuti olla umbusaldushääletusega. Suure tõenäosusega suudab ta sõltumatute kandidaatide toel siiski oma koha säilitada. Kuid kas sellest piisab valitsemiskriisist väljumiseks.
Iirimaa majandus on Lääne-Euroopa riikide kõige hapramas seisus. Tööpuudus on 13 aasta kõrgeimal tasemel, samas pole suurt eelarvedefitsiiti (13 %) suudetud maksutõusuga kuidagigi leevendada. Seepärast pole imestada, et Cowen on silmitsi ülimalt madala toetusega rahva seas (86 protsenti pole valitsuse tööga rahul). "Mässu" on alustanud ka Coweni enda erakonna liikmed.
Kuid isegi olulisim tulemus Iirimaa raputustest on seotud Lissaboni leppe tulevikuga. Kõlavaim kaotus kuulub Libertase asutajale Declan Ganleyle (pildil, IOL), kes ei suutnud võita valimistel kohta Euroopa Parlamenti. Seepeale on ta tunnistanud, et ei osale võimalikul teistkordsel referendumil Lissaboni leppe vastases kampaanias.
Kui nüüd juunis peaksid Euroopa Liidu valitsusjuhid Iirimaale andma soovitud opt-outid seoses Lissaboni leppega, siis võib olla päris kindel, et teistkordsel referendumil leiab lepe ka iirlaste toetuse. Viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt toetab Lissaboni lepet 52 ning vastu on 29 protsenti iirlastest.
Täna Tallinnas viibivad Tšehhi Senati liikmed kinnitasid meie kohtumisel, et Iirimaa jah sõna järel ei saa ka nende presdient Klaus allkirja leppe ratifitseerimispaberitele panemata jätta. Nii on ta vähemalt lubanud. Sama on oodata ka Poola presidendilt. Seega pole välistatud, et möödunud valimised tõid lõpliku pöörde Lissaboni leppe heakskiitmises.
Kommentaarid