Ka Riigikogus võib miskit muutuda

Riigikogu töö üks iseärasus seisneb selles, et erinevalt suure saali istungitest on komisjonide tegevus avalikkusele varjatud. Komisjoni istungid on seaduse järgi suletud, kui ei otsustata teisiti. Samas just komisjonides tehaksegi suurem osa tegelikest otsustest, mis täiskogul saavad sageli vaid formaalse ülekinnituse.

Euroopa Liidu asjade komisjon on aga vastavalt kehtivale seadusele selleks "lõppjaamaks", kus tehakse kõik Euroopa Liidu seadusandlust või Eesti positsioone puudutavad otsused. Suurde saali ei liigu meie juurest enam midagi. Paraku on aga see suur osa parlamendi tööst avalikkusele mitte kõige paremini kättesaadav.

Täna teeb Euroopa Liidu asjade komisjon väikest viisi ajalugu. Kell 14 algab komisjoni korraline istung, kus teemaks on Eesti positsioonid eelseisvaks ülemkoguks. Valitsuse seisukohti tutvustab komisjonile peaminister Andrus Ansip.

Komisjon tegi mai alguses otsusele, et alates tänasest on kõik ülemkogu eelsed komisjoni arutelud peaministri osavõtul avalikkusele avatud. Istungit võib tulla jälgima kohapeale Riigikogu konverentsisaali või vaadata otseülekannet internetist.

Kommentaarid

petskratt ütles …
Olgu muidugi öeldud, et Kultuurikomisjon paneb juba aastaid välja suht steno-formaadis protokolle millest võib kõrvaltvaataval poliitikahuvilisel isegi rohkem kasu olla kui "kakukaamerast" (olen ametnike hulgas kuulnud arvatavat, et äkki keegi kogemata paneb "vale versiooni" välja ja soovitust minule huvi pakkuvad protokollid endale arvutisse talletada juhuks kui viga avastatakse... vot täpselt niikaugel on Riigikogu muutumise teel :-).

Aga see kakukaamera vs sisuline inff probleem on täiesti reaalne. Mul ei ole vaja vaadata kuidas te arutate midagi mille kohta minul taustinformatsioon puudub. Ning komisjoni kodulehelt ei leia ma hetkeseisuga isegi tänase istungi päevakorda saati siis miskeid taustamaterjale mis teil peaks juba käes olema (või varasemast olemas olema).

(ja juhul, kui oleksin ELAKi-valdkonna fänn siis mul oleks tõenäoliselt olemas taustainff ja samas oluliselt vähe teha sellega, mida lgp peaminister selle baasil öelda suvatseb)

Ehk kaasake paremini ja sisulisemalt!
15 juuni, 2009 09:12
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave