Täna keskööl tehti Tallinnas ajalugu

Ma olen päris kindel, et vaevalt tund aega tagasi Tallinna südalinnas toimunu jääb kirkalt Eesti riigi ajalukku. Esimest korda 90 aasta jooksul on meil nüüd ühine mälestusmärk nendele, kes võitlesid ja kaotasid elu meie vabaduse eest 1918-1920. Enam kui 5000 Vabadussõjas hukkunu seas oli ka minu vanaema vend.

Teadagi on selle samba ümber käinud ehteestlaslik kaikavedu. Arvamusi on kahtlemata erinevaid, kuid ütlen ausalt oma hinnangu - mulle võidusammas meeldib. Eriti võimsalt tuli selle kaasaegse lahenduse mõju välja läbi tänase väga hästi väljapeetud tseremoonia. Urmas Sisaski suurepärane oratoorium, ürituse heas mõttes patriootlik alatoon ning kõigele lisaks parim Eesti suveöö andsid sündmusele erilise aura.

Ainus, mis ehk silma torkas, oli Tallinna linnapea puudumine. Kui ühel mehel sobib Lasnamäel avada viineriputkasid, siis oleks tal sobinud austada pärjapanekuga ka Eesti vabaduse eest langenuid. Kuid see, kui ükskõikselt suhtub Tallinna linnapea Eesti riiki ning meie ühisesse identiteeti, pole kahjuks üldsegi imekspandav.

Head võidupüha kõigile!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Mul on tallinlasena kahju seda küll öelda, aga muarust meie linnapea sobibki justnimelt Lasnamäele viineriputkat avama. Väärikale ja patriootlikule üritusele tal asja ei ole.Ilus õhtu oli!
23 juuni, 2009 01:41
Anonüümne ütles …
tere,
tuli täitsa ok sammas.
Ega Savisaart seal ei tahtnudki näha. Liiga palju negatiivset on selle mehega seotud.
Need on kõik märgid mida ta edastab oma valijatele ja enda toetajatele idapiiri taga.
Nähtavasti mees loodab, et kunagi teda pukki sobitatakse Edinaja Rossija abiga.
23 juuni, 2009 08:44
Anonüümne ütles …
Tseremoonia oli igati ilus! Sammas on samuti väärikas. Ja sm. linnapea puudumine oli ka minu arust pigem positiivne.

Marek
23 juuni, 2009 11:01
Anonüümne ütles …
Viineriputka-kunni puudumine oli tõepoolest pigem positiivne.
Ilusat sündmust varjutas pisut see usuhullude vahepala. Idee järgi peaks Eestis riik ja kirik lahus olema. Millal see idee reaalsuseks saab ja lõppevad kõikvõimalikud "õnnistamised" ja "palved" riiklikel (ametlikel) üritustel? See tähendab: millal saame päris vabaks?

Oliver
23 juuni, 2009 14:31
albert ütles …
Kena oli lugeda muidu kõikematerdavast delfist inimeste positiivseid muljeid. Kui ise Tallinnasse sattun, lähen kindlasti vaatama..
24 juuni, 2009 17:23
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave