Iraani presidendivalimistest

Esimeste tulemuste põhjal on tänastel Iraani presidendivalimistel oma koha säilitanud käremeelne Mahmoud Ahmadinejad. Kuigi veidi reformimeelsemate hoiakutega läänemaailmale silma pilgutanud aseri päritolu Hossein Mousavi on kuulutanud ennast samuti võitjaks, näib olukord soosivat ikkagi Ahmadinejadi.

Iseenesest on valimised Iraanis üks omalaadne nähtus. Seekord soovis mõõduvõtus osaleda ligi viissada kandidaati, neist 42 naist. Revolutsiooniline kaardivägi sõelus neist siiski välja vaid neli, kellel lubati ette võtta valimiskampaania.

1980ndatel aastatel Iraani peaministriks olnud Mousavi oli kindlasti läänemaailmale (eeskätt USAle) meelepäraseim kandidaat. Uue reformimeelsema presidendiga oleks näiteks Obama administratsioonil olnud näiliselt lihtsam asju ajada. On ju kuulutatud avatud uste poliitikat Iraani suunal.

Samas on preisdendivalimistel Iraanis siiski minu arvates rohkem väline sära, kui sisuline tähendus. Tegelik võim Iraanis on alates 1979. aasta islamirevolutsioonist kehtestatud läbi Velayat-e Faqihi süsteemi.

Usuliider Ayatollah Ali Khamenei ja tema lähikondsed on need, kes määravad Iraani tänast ja homset päeva. See on ka põhjus, miks Iraan on erinevate presidentide ajal jätkanud sihikindlalt oma põhiliini. Viimastel aastatel on selleks olnud "suveräänse" tuumaprogrammi rajamine. Ei Mousavi ega veelvähem Ahmadinejad ei suudaks ka parima tahtmise korral seda ümber pöörata. Küsimus on lihtsalt retoorilises kõlas.

Ahmadinejadi võit on kindlasti mõrudaks pilliks nendele, kes uskusid reformimeelste edusse. Samas on selge, et läänemaailma ja Iraani suhted jäävad ka pärast tänast pigem venitatuks. Tuumaprogrammi jätkamine on väljaspool kahtlust. Küsimus on vaid selles, kas Lääs suudab Teherani kuidagigi koostööle mõjutada.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave