Eesti peaks vastustama "ajaloovõitluse"
Venemaa kaitseministeerium on juba mõnda aega oma veebikanalite kaudu "võitlemas" ajaloo "väänajate" vastu. Nüüd, pärast president Medvedjevi loodud tõekomisjoni, on tegevus mõistagi veelgi sihikindlam ning motiveeritum.
Paar päeva tagasi ilmus nimetatud veebiküljel materjal, kus sõjateadlane polkovnik Sergei Kovaljov püüab tõestada, et II maailmasõja päästis valla poolakate paindumatus anda ära osa oma territooriumist ning et Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.
Selles stalinistlikus käsitluses pole midagi üllatavat. Ometi rõhutab just kaitseministeeriumi infokanal sellise materjali ametlikkust. Tegemist pole millegi muuga, kui katsega täielikult õigustada Stalini ja Hitleri sobingut.
Minu arvates on tänases Eesti Ekspressis intervjuu andnud Timothy Garton Ashil õigus, kui ta Venemaa "ajalooväänamist" väga ohtlikuks pidas. Eesti ja teised teemasse puutuvad riigid peaksid selle küsimuse tõstatama Euroopa Liidu tasandil. Ei maksa arvata, et 23. augusti eel ei pruugi Venemaa oma inforünnakuid aktiviseerida.
Loodetavasti juba järgmisel Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel selle aasta sügisel võtab ka Rootsi peaminister teema üles. Mida suuremad probleemid tekivad meil Teise maailmasõja ajalooga, seda hapramaks võib muutuda ka usaldusväli ning suureneda emotsionaalsed pinged.
Paar päeva tagasi ilmus nimetatud veebiküljel materjal, kus sõjateadlane polkovnik Sergei Kovaljov püüab tõestada, et II maailmasõja päästis valla poolakate paindumatus anda ära osa oma territooriumist ning et Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.
Selles stalinistlikus käsitluses pole midagi üllatavat. Ometi rõhutab just kaitseministeeriumi infokanal sellise materjali ametlikkust. Tegemist pole millegi muuga, kui katsega täielikult õigustada Stalini ja Hitleri sobingut.
Minu arvates on tänases Eesti Ekspressis intervjuu andnud Timothy Garton Ashil õigus, kui ta Venemaa "ajalooväänamist" väga ohtlikuks pidas. Eesti ja teised teemasse puutuvad riigid peaksid selle küsimuse tõstatama Euroopa Liidu tasandil. Ei maksa arvata, et 23. augusti eel ei pruugi Venemaa oma inforünnakuid aktiviseerida.
Loodetavasti juba järgmisel Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel selle aasta sügisel võtab ka Rootsi peaminister teema üles. Mida suuremad probleemid tekivad meil Teise maailmasõja ajalooga, seda hapramaks võib muutuda ka usaldusväli ning suureneda emotsionaalsed pinged.
Kommentaarid
Aga tahtsin hoopis küsida, kas Eesti tegutseb ka kuidagi selle nimel, et ajalookomisjoni teema Euroopa Liidus tõstatada?
Tundub, et Lääne-Euroopas ei võeta seda sugugi traagiliselt, nemad vaevalt, et ise välja teeks. Samas meie jaoks on see lausa julgeolekuküsimus. Kas on midagi kuulda meie/teiste "fašistlike režiimide" vastureaktsioonist rahvusvahelisel tasandil?
meil on asi niikaugel ,et vene postimehes on PBK uudisvideod, etv2 omade asemel.
Narvas ja mujal idavirus väidetavalt sinimustvalgega riskantne ennast näidata.
jne, jne, jne
see on suur rumalus likvideerida rahvastikuministri koht. vene propaganda paneb venelased jälle solvuma jne, jne
meil küll väljaspool palju sõpru aga kodutöö on TEGEMATA!
kui tuleb mäsu siis on see 100% teie poliitikute süü.
Gruusia sõda toimus , sest Eurooplased ei tahtnud selle võimalikkust tunnistada. Võib tulla mäsu Eestis, seda paraku tunnistada ei taheta. silmad ja kõrvad pigistatakse kinni.