Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks.
Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati.
Tänase öö rindeteated räägivad sellest, et Venemaa koondab vägesid Lõuna-Osseetia piirile. Eesmärki võib vaid aimata. Võimaliku maaväe rünnaku korral on esimene sihtmärk Gori ja siis juba Tbilisi. Mingeid märke pole sellest, et grusiinide taandumine Lõuna-Osseetiast rahuldaks Moskvat.
Öö jooksul jätkasid Vene pommitajad Gruusia linnade ründamist. Vaatluste kohaselt olla õhus olnud ligi 50 pommitajat. Kaks tabamust sai Tbilisis paiknev radarijaam, Adžaarias pommitati kolme küla.
Jätkub lahingutegevus Kodori orus, kust aga teated sündmuste arengust on lünklikud. Abhaasiast lõunasse jäävas Zugdidis pidavat käima tulevahetus Vene "rahuvalvajate" ja Gruusia politseijõudude vahel. Esimesed nõuavad viimastelt relvade loovutamist.
Samuti levis eile Vene meedias teade, et Venemaa Musta mere laevastiku ristleja olla avavetel uputanud ühe grusiinide kiirkaatri.
Täpselt ei tea hetkel keegi, kuid liigub arvamus, et Gruusia on kandnud väga suuri kaotusi elavjõus. Mõistagi on kurnav mitmel rindel toimuv tegevus.
Praegu peaks Tbilisis viibima Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner. Lisaks siis saabuma veel ka Soome välisminister Alexander Stubb. Saakašvili on ise kirjutanud The Wall Street Journali tänases numbris arvamusloo "The War in Georgia Is a War for the West".
Niipea, kui midagi olulist ja uut, annan uuesti märku. Head blogilugejad, lisage samuti kommentaaridesse viiteid, kui leiate-kuulete midagi sündmuste arengust!
Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks.
Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati.
Tänase öö rindeteated räägivad sellest, et Venemaa koondab vägesid Lõuna-Osseetia piirile. Eesmärki võib vaid aimata. Võimaliku maaväe rünnaku korral on esimene sihtmärk Gori ja siis juba Tbilisi. Mingeid märke pole sellest, et grusiinide taandumine Lõuna-Osseetiast rahuldaks Moskvat.
Öö jooksul jätkasid Vene pommitajad Gruusia linnade ründamist. Vaatluste kohaselt olla õhus olnud ligi 50 pommitajat. Kaks tabamust sai Tbilisis paiknev radarijaam, Adžaarias pommitati kolme küla.
Jätkub lahingutegevus Kodori orus, kust aga teated sündmuste arengust on lünklikud. Abhaasiast lõunasse jäävas Zugdidis pidavat käima tulevahetus Vene "rahuvalvajate" ja Gruusia politseijõudude vahel. Esimesed nõuavad viimastelt relvade loovutamist.
Samuti levis eile Vene meedias teade, et Venemaa Musta mere laevastiku ristleja olla avavetel uputanud ühe grusiinide kiirkaatri.
Täpselt ei tea hetkel keegi, kuid liigub arvamus, et Gruusia on kandnud väga suuri kaotusi elavjõus. Mõistagi on kurnav mitmel rindel toimuv tegevus.
Praegu peaks Tbilisis viibima Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner. Lisaks siis saabuma veel ka Soome välisminister Alexander Stubb. Saakašvili on ise kirjutanud The Wall Street Journali tänases numbris arvamusloo "The War in Georgia Is a War for the West".
Niipea, kui midagi olulist ja uut, annan uuesti märku. Head blogilugejad, lisage samuti kommentaaridesse viiteid, kui leiate-kuulete midagi sündmuste arengust!
Kommentaarid
See on lihtsalt minu isiklik arvamus,et kas võib olla võimalik,et Venemaa kasutab lihtsalt praegu ära USA nõrkust,et Venemaa on kindel selles,et USA ei saa mitte midagi rohkemat selleks teha,kuna tal on omal niigi Afganistanis ja Iraagis 2 sõda käimas,et veel 3-ndat sõda alustada siis muutub USA nõrgemaks,Venemaa mõtleb et miks USA võib teha seda mida ise tahab,kuulutas näiteks välja Kosovo iseseisvuse ja siis plaan rünnata Iraani,Venemaa tahab näidata samuti milleks ka tema võimeline on,et mis kurat USA-l on rohkem õigust kui Venemaal,see Venemaale ei meeldi,on ju need 2 SUURRIIKI siin maailmakaardil ja üks neist tahab olla nr.1 ja eks seda Venemaa ihkabki.
Tegelikult kui aus olla siis kellele ikka meeldiks mingi asja vägisi pealesurumine,nagu seda on demokraatia ja inimõiguste nõudmine Venemaalt ja Hiinalt,nad juba selle pärast on läänele vastu,et neile vägisi surutakse peale,kuigi nad seda ise ei soovigi,vähemalt niikaua kui Venemaad juhib Putin ei ole mõtet midagi nõuda ja peale suruda,sest see ainult tekitabki vaenu,aga nagu ma ütlesin alguses et see on minu isiklik arvamus ja võib olla ma ka saan natuke asjadest valesti aru.Tahtsin oma arvamuse lihtsalt välja öelda.AITÄHH !!!
Heiko
Teen populistliku ettepaneku, et Eesti riik võiks osta igale üldmobilisatsiooni alla käivale mehele "voodi alla" ühe tipptasemel tankitõrjeraketiheitja Javelin ja selle õhutõrjevaste. Hoolduskulutused oleksid minimaalsed, lahingujõud maksimaalselt hajutatud ja laskemoonast piisaks, et Venemaa Euroopa osas leiduvad väejõud (~4900 tanki ja 2500 lennukit) vähemalt kümme korda puruks lasta (väga pessimistlikul eeldusel, et vaid pooled rakettidest sihtmärke tabavad).
Inimestel oleks julgem tunne, et ei pea Vene tanke kartma, ja venelastel oleks kõhedam tunne üle piiri tulla, sest kunagi ei tea, kust sulle raketiga lajatakse.
Javelinide hange võiks maksma minna umbes pool Eesti aastaeelarvet - väike hind selle eest, et Georgia sündmused meil ei korduks.
Huvitav kui kiiresti Venemaal Gruusia okupeerimine ônnestub? Nädalate vôi ikka kuude küsimus?
Ja millal Eesti oma õhutõrje ja rannakaitse üles ehitab? Seda TULEB teha, kas või reservide arvelt. Võtke palun jalad kõhu alt välja, tehke koostööd Läti, Leedu, Soomega...
Mis kasu meil on mingist neljarealisest maanteest ja remonditud koolidest, kui meil pole vahendeid, millega neid kaitsta?
Kui kaugel on Eesti Gruusia saatusest? Kaitsejõudude kaasamise rahutuste mahasurumiseks kaugusel. Kui kaugel on sellised rahutused? Pommirünnakute (Jõe tänava vahtkondlane) - relvastatud terroriaktide kaugusel.
Millal me sellest roosast mullist välja murrame ja aru saame, et pidev "läänega lähenemine" (kas juba kohal ei ole?) ei taga meie iseseisvust.
Asi on niigi selge ja see annaks Venemaale selge signaali.
Kahju, kui nüüd jälle lamba kombel pealt vaadatakse.
Eriti, kuna on selge, et ka Vene armee pole mitte teab mis tasemel. Minnakse jälle massiga lööma ja sõidetakse "teerulliga" üle.
Muide, nagu ka teised siin kommijad, pean meie Eesti jaoks ka ainsaks reaalseks tagatiseks totaalkaitset, kus võimalikult paljudel oleks kasutada kõrgtehnoloogilised relvad.
Ja järgmine okupatsioon jääks Eesti (näide edukast väikesest soome-ugri rahvast, mainet rikkuv "ajaloo ümberkirjutaja") jaoks ühtlasi ka viimaseks (s.t poleks enam rahvast, kes saaks taasiseseisvuda)
Selles olen 100% kindel.
Antud konfliktis näib Venemaa pigem testivat Lääne reageeringut Venemaa enda piirilaienduste puhuks. (On ju üpris selge, et Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast saaks isegi "iseseisvana" üpris kiiresti Föderatsiooni osa. Paraku peab tõdema, et ettearvatult asus Lääs kasutama konflikti lahendamiseks nn. pehmeid meetodeid ja julge end otseselt Venemaaga vastandada. Pehmed meetodid omakorda, aga muudavad Föderatsiooni edasist käitumist veelgi ülbemaks. Ma imetlen diplomaatiat ja tean selle jõudu , aga on olukordi, kus seda kasutada ei saa. Kas keegi kujutab ette olukorda, kus Vana-Rooma keisrid oleks sõitnud barbaritega konfliktile "diplomaatilist lahendust" otsima?
Isegi, kui diplomaatilised lahendused seekord vilja kannavad, tuleb see pikemas perspektiivis Läänele endale kahjuks. Efektiivsem viis Vene Föderatsiooni talitsemiseks oleks olnud Läänel oma "hambaid" näidata ja oma kiir-reageerimisjõud igaks-juhuks Georgiasse saata. See oleks andnud Föderatsioonile selge märgi, et sääraseid katseid ei ole mõtet üritada. Kindlasti leidub inimesi, kelle arvates oleks säärane teguviis viinud avaliku sõjani, ent peaksime endilt küsima, kas Varjatud Sõda juba ei käigi?
Venemaa kasutab ju euroopat rahakotina oma kasvavate ambitsioonide elluviimiseks.
Kas mitte Euroopa poliitika ei ole selliste sündmuste jaoks liiga vana ja hambutu?
Mis on Venemaa nõrk koht kui seda üldse on?Mingi nõrk lüli peab ikka olema kuskil.Euroopa peab maksimaalselt reageerima sellele sest muidu võib nii jätkuda edaspidigi.Kui terve Euroopa riigid ei suuda peatada üht riiki,siis ongi Venemaal ohjad enda käes ja ta teeb mis tahab.
Italian Foreign Minister Franco Frattini on Monday warned against the formation of an "anti-Russian" coalition within the European Union over the conflict in South Ossetia.
"It would be negative for Europe if a sort of coalition against Russia develops, which could happen" if the EU calls an emergency European Council summit on the Ossetia conflict, Frattini said in an interview published by the daily La Stampa.
"We are close to (Russian Prime Minister Vladimir) Putin on that," Frattini added.
"Asking for (the emergency summit) means moving towards a condemnation of Russia, a position that would be negative for all of Europe."
link
kui asi jätkub siis on gruusia öhtuks kaheks jagatud.
http://www.civilgeorgia.blogspot.com/
Isiklikult arvan, et see jääb siiski üksnes ähvarduseks Georgia suunal. Riigi täielik okupeerimine oleks Moskvale kahjulik mitmes mõttes: 1) täielikult kaotataks Lääne usaldus ja suhete jahenemine oleks halb ka Venemaale 2) Rahu saabumiseks pole vajalik, et pooled peaksid teineteist legitiimseks või ilmutaksid soovi rahu sõlmimisele seaduslikku käiku anda. Nii näiteks pole rahulepingut siiani Jaapani ja Venemaa vahel (alates 1945. aastast). Samuti pole näiteks Eestil kehtivat piirilepingut (peale Tartu rahu, mida venelased ei tunnista) Venemaaga. Senini pole aga ilmsiks tulnud sellise lepingu vajalikkus. 3) ajalugu on näidanud, et demokraatia hävitamiseks on vaja rohkem kui sõda - on vaja teostada genotsiid, etniline puhastus või küüditamine - vastasel korral ei jää võõrvõim (nukuvalitsus) püsima. Seda võimalust Lääs Venemaale kindlasti ei paku ja selle asemel kujuneks välja, eriti arvestades georgialaste uhkust, verine sissisõda.
Siinjuures tahakski pisut sekkuda eelnevate kommentaatorite vestlusesse Eesti riigikaitse teemadel. Mina arvan, et Eesti kaitsmiseks pole niivõrd oluline relvastuse hulk ja kvaliteet, kuivõrd rahva üksmeelne kaitsetahe. Tuletagem meelde, et II maailmasõjas ei võidetud eestlasi mitte niivõrd tankidega lahinguväljal, kuivõrd sõjale järgnenud departeerimisrongides, ülekuulamisruumides ja metsavendade punkrites, mis eelkõige kaasmaalaste poolt reedeti.
Niisiis arvan mina pigem, et probleemid nagu alkoholism, narkomaania, suured muulaste osakaaluga linnad ja neis levivad haigused on palju suuremaks ohuks Eesti iseseisvusele, kui Vene tankid.
Russia takes Georgia under 'Bush' doctrine of preemption.
The Bush administration and their underlings have given every country on the earth the 'right' to invade any other country that they fell threatens them. We mistakenly thought that we would be the only country to excercise this 'right'. WRONG Russia takes Georgia next China will take Tiawan.
http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/politics/7553508.stm