Kes järgneb Venemaale?
Venemaa president Medvedev kutsus eile maailma üles järgnema Kremli eeskujule ning tunnustama Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. Täna hommikuks pole veel keegi Venemaale "tuge teinud". Huvitav on näha, kes ja kas üldse samasuguse sammuga välja tuleb.
Küsimus on tegelikult väga intrigeeriv. See näitab ära Venemaa tegeliku liitlaste või vasallide ringi. Mida teeb Valgevene ja teised SRÜ riigid? Mida teevad Venetsueela ja Kuuba? Mida teeb Serbia? Mida teeb Hiina? Mida teevad Süüria ja Iraan?
Pole välistatud, et Moskva jääbki oma üleskutses üksinda. Pole ka välistatud, et nii Abhaasia kui Lõuna-Osseetia paluvad varsti enda liitmist Venemaa külge. Vastasel juhul oleks ikka Kremlile parajalt ohtlik, kui Lõuna-Osseetia kasvab "iseseisvaks" ja Põhja-Osseetia jääb Venemaa koosseisu.
Venemaa on astunud suure sammu iseisoleerumise suunas. Kreml teab hästi, et tagasikäiku status ante belli juurde lihtsalt ei ole. Ja tundub, et nad seda ei tahagi. Moskva üritab kehtestada oma arusaamist uuest maailmakorrast, mida nii Putin kui Lavrov on mitmel korral viimase pooleteise aasta jooksul ka välja öelnud.
Küsimus on tegelikult väga intrigeeriv. See näitab ära Venemaa tegeliku liitlaste või vasallide ringi. Mida teeb Valgevene ja teised SRÜ riigid? Mida teevad Venetsueela ja Kuuba? Mida teeb Serbia? Mida teeb Hiina? Mida teevad Süüria ja Iraan?
Pole välistatud, et Moskva jääbki oma üleskutses üksinda. Pole ka välistatud, et nii Abhaasia kui Lõuna-Osseetia paluvad varsti enda liitmist Venemaa külge. Vastasel juhul oleks ikka Kremlile parajalt ohtlik, kui Lõuna-Osseetia kasvab "iseseisvaks" ja Põhja-Osseetia jääb Venemaa koosseisu.
Venemaa on astunud suure sammu iseisoleerumise suunas. Kreml teab hästi, et tagasikäiku status ante belli juurde lihtsalt ei ole. Ja tundub, et nad seda ei tahagi. Moskva üritab kehtestada oma arusaamist uuest maailmakorrast, mida nii Putin kui Lavrov on mitmel korral viimase pooleteise aasta jooksul ka välja öelnud.
Kommentaarid
Küsimus ei käi küll selle teema kohta enam, kuid mõtleva inimesena sooviksin seda ikkagi küsida. Nimelt sündmuste kohta, mis viisid 08.08.2008 sündmusteni ehk siis täpsemalt Vene Föderatsiooni ja Lõuna-Ossetia separatistide poolsed provokatsioonid ja rünnakud Gruusia enklaavidele, mis põhjustasid omakorda Gruusia vastureaktsiooni. Välismeediat (uudisteportaale, erinevate analüütikute blogid jne)lugedes paistab ikkagi silma, et Gruusia played over his hand (mida ta ilmselt ka natukene tegi) ja Venemaa poolseid, lõplikke sündmusteni viinud, provokatsioone küll mainitakse, aga siiski nagu mööda minnes ja casus bellina neid eriti välja tuua ei taheta. Nüüd küsimuse juurde, kas on ka mingeid "tugevaid" tõendeid (videod vms), mis Gruusia poolset versiooni tõendaks, et tema külasid tõepoolest rünnati laiaulatuslikult (ei pea silmas neid üksikuid intsidente, mis on asetleidnud viimase aasta jooksul)? See aitaks Gruusia positsiooni tunduvalt tugevdada. Hetkel prevaleerib paljuski ikka Venemaa versioon. Lihtsalt mäletan kui neid plastmassist luurelennukeid alla lasti, siis olid olemas videod nii allalaskimisest kui demonstreeriti ka maapealseid tükke. Kas selliseid üheseid tõendeid on olemas ja kui jah, siis miks neid välismaailmale nii hambutult on esitatud?
Kuidas edasi liikuda,kui mõlemad pooled jäävad enda seisukohtadele kindlaks,Lääs mõistab hukka Venemaa tegevuse ja Venemaa on omakorda surmkindel ka oma seisukohas aga kuidagi ju peab edasi minema,ega asi ei saa jääda ju sinnapaika ja sõjalise konfliktiga samuti ei saa antud olukorda lahendada,pigem see just süvendab veelgi seda ma arvan.Kas on võimalik,et leitakse mingisugune ühine lahendus ja jõutakse kokkuleppele,kuigi nagu hetkel paistab siis Venemaa poolt seda pole küll oodata.Aga kusagil peab see murdepunkt ikka olemas olema mis edasi viiks.Keeruline olukord on tõesti.
1. Loodan, et Eesti riik võtab midagi konkreetset ette kaitsevõime parandamiseks sh kaasaegse sõjatehnika muretsemise osas. Siin jääb ka suur häbiplekk ühele isikule ja tema kaudu ühele erakonnale 3 kasutu plastmasslaeva soetamise eest (sama raha eest näiteks Soome ostis 124 tanki). Siiralt loodan, et sarnased otsused ei kordu.
2. Välispoliitilika põllul oleks asjakohane, et Eesti omalt poolt teeks ettepaneku Euroopa tavarelvastusleppe osas (selle aruteluni varsti jõuatakse uuesti nii kui nii, võidab aga see, kes esimene sellest rääkima hakkab). Siin peaks just Eesti rääkima enda nimelt mitte Brüsseli kaudu (see ei välista eelnevat konsultatsiooni partneritega) eesmärgiks mitte ainult kindlustada oma julgeoleku vaid ka teenida +punkti (kas või selles osas et Eesti ei ole lammas keda karjatakse ja tema eest otsustatakse).
Ettepanek võiks sisaldada:
a) ükski riik näiteks ei saaks viia üle a-la 10 soomukit, üle 3 tanki jne) 10km kaugusele ühe naabrusriigi piiri lähedusele.
b) kuuldavasti selle adopteeritud lepingu järgselt Eesti saaks kvooti: ca 200 tanki, 800 soomukit ja 100 lennukit jne (ehk KM ametnikud oskavad täpsemeni öelda). Sellist kvooti ei suudaks Eesti mitte kunagi täita sh ka NATO liitlaste abiga. Sh ka suurest tankide arvust nii kui nii meil poole kasu (vähe kohti kus saab lasta otsesihtimisega kaugustele üle 2000km). Seega omalt poolt võtaks enda peale kohustuse (või algataks diskussiooni) mitte rohkem kui näiteks (ei ole proff aga kompetentsed isikud võiksid täpsemeni öelda) ca 100 tanki, 400 soomukit, 100 lennukit jne... Kui 10 aasta pärast Eestil endal 20 lennukit, 300 soomukit ja 30 tanki (fantastilised arvud) siis ikkagi jääb palju ruumi ka NATO partnerite abile kriisiolukorras. Kuid kui Venemaa vastab samaga, Eestil läheb palju kergemaks võimaliku rünnaku tõrjumise puhul. Kui aga Venemaa ei toeta omalt poolt, siis on jällegi poliitiline võit Venemaa Eesti suunalise propaganda vastu sh ka selles osas et siis ajakirjandusse pääseb reaalne olukord kus Venemaal soliidne soomustehnika ülekaal Põhja-Euroopas.
Kas Riigikogu on suuteline tuunnustama L.Osseetia ja Ahaasia iseseisvust?
Sest sellist "mõõkadega demokraatiat" sest soovitaks kellelegi:http://www.youtube.com/watch?v=AwaL25OIizk
Valgevenes on kogu selles asjas hiodnud nii madalat profiili kui võimalik ja ootab ära, mida enamus teeb.