CNN Vene infosõja teenistuses?

CNNi koduleheküljel toimub midagi kummalist. Juba hommikul Kuku raadio stuudios panime üllatuslikult tähele, et CNNi uudisteankrud tutvustasid veebis üleseatud küsitluse tulemusi. Selle kohaselt 69 protsenti vastanutest leidis, et Venemaa on Gruusias rahutagaja ning 31 protsenti arvas, et agressor. Vastamisi oli siis 45 000.

Vaevalt paari tunniga on pilt kiiresti muutunud. Hetk tagasi oli hääletamisi juba üle 205 000 ning "rahuvalve" poolt oli juba 90 protsenti vastamistest.

Pole küll jälginud CNNi telepilti, kuid sellist numbrit ei peaks nad küll tiražeerima. Liiga kahtlane on see numbri muutus, sest CNNi enda uudissisu seesugust pilti ei edasta.

Kuna Venemaa kübertegevus praeguses infosõjas on ilmne (Gruusia kodulehtede ründamine), siis ei saa välistada, et CNN on rakendatud läbi selle "polli" propaganda teenistusse. Võitlus meelsuse ja hoiakute üle Läänes on praegu Moskvale võtmeküsimus.

Kommentaarid

tambet ütles …
et läänel pole ka asjalikke häkkereid enam...
12 august, 2008 11:53
Lemmi ütles …
jälgisin nädalavahetusel CNNi ja minule jäi samuti mulje, et nad on tugevalt Venemaa poole kaldu.
CNNi ja BBC tonaalsus olid ikka üsna erinevad.
12 august, 2008 12:02
Anonüümne ütles …
CNNni pole ma jälginud, ent sellise tulemuse saab tekitada ainult hästi orgunnitud botnet. Pole ise eneses ime, võrgutegevus on vene pool hästi organiseeritud. Näiteks mu ingliskeelse blogi sissekannetele Gruusia teemal ilmub nagu naksti selleks ette nähtud "kasuliku idioodi" disinformatsiooni.
12 august, 2008 12:31
Anonüümne ütles …
Venekeelsed foorumid, blogid on paksult täis sedasama CNN hääletuse linki...
Sellepärast keeldungi osalemast mõttetutest klikkimisvõistlustest.
12 august, 2008 12:59
Kirjatsura ütles …
Ka mina jälgisin nädalavahetusel CNNi uudiseid ning lausa kahju hakkas Gruusia ÜRO saadikust. Teda küsitlenud CNN reporter ründas teda Putini-Medvedevi retoorikat kasutades ning saadikul oli tükk tegemist, et rünnakutele vastamisel väärikaks ja rahulikuks jääda.
12 august, 2008 13:38
Virgo Kruve ütles …
Oleme jõudnud olukorda, kus peeglist vastu vaatavat pilti ei taheta aktsepteerida ja siis järeldatakse, küllap on peegel kõver.
Äkki on siiski võimalik, et inimesed pole nii fanataalised sõjardid?
12 august, 2008 13:41
Anonüümne ütles …
See toimub igal pool maailma veebis. Mitte ainult hackerluse meetodil, vaid ka lihtsalt nii, et venelaste massid esitavad inglise keeles südantlõhestavaid arvamusi maailma kommentaariumides (ja tõenäoliselt ka kallutavad maailma avalikku arvamust, sest venelasi on foorumites arvamas vaat et kõige rohkem).

Eesti peaks õppust võtma sellest propagandatehnikast.
12 august, 2008 15:10
Anonüümne ütles …
Kas saaks täpsemat linki küsitlusele?
12 august, 2008 21:04
Anonüümne ütles …
See link mulle üldse ei meeldi:
http://www.youtube.com/watch?v=m0hbMsqu0qQ
12 august, 2008 22:15
Marko Mihkelson ütles …
Mart: praeguseks see küsimus maas. Kuid lõpuks oli vastanuid üle 350 000 ja Venet rahuvalvajaks pidas 92%.
12 august, 2008 22:21
Anonüümne ütles …
Kui CNN-i jälgida, siis seal on ka üks vene rahvusest diktor, millegipärast arvan, et ta pole ainus vene rahvusest töötaja seal. Väga kallutatud kanal.
14 august, 2008 19:31
Anonüümne ütles …
Kaldun arvama, et tegu oli järjekordse venelastest crackerite etteastega.
14 august, 2008 20:05
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave