Obama on ikka mures välispoliitika pärast
USA demokraatide presidendikandidaat Barack Obama on kohe-kohe kaardid lauda löömas. Mõned päevad enne parteikongressi algust on ta allikate kinnitusel valinud oma asepresidendikandidaadiks senaator Joseph Bideni.
Obama valik näitab, kui oluliseks on kujunenud selles kampaanias välis- ja julgeolekupoliitika. 65-aastane ning sellest 36 aastat senaatoriks olev Biden on praegu Senati välisasjade komitee esimees, kellel vaatamata väikesele osariigile (Delaware) on Obamale pakkuda kogemus ja autoriteet välispoliitika vallas.
Vabariiklaste kandidaat John McCain on paljude küsitluste kohaselt viimastel nädalatel oluliselt kahandanud vahemaad Obamaga ning mõnes küsitluses lausa ettegi läinud. Ikka tänu sellele, et tema usutavus välispoliitikas on oluliselt suurem kui Obamal. Ka viimase suur Lähis-Ida ja Euroopa turnee pole oluliselt tema usutavust kasvatanud.
Eks kindlasti on oma jälje jätnud ka äsjane suhete teravnemine USA ja Venemaa vahel, kus küsitlused annavad väga ilmse edumaa just McCainile kui rohkem usaldatud liidrile.
Huvitav on see, et Obama leeris on Senati välisasjade komitee mõlemad juhid. Ka vabariiklasest aseesimees Richard Lugar on avalikult Obama meeskonna liige. Lugar noolib Obama võidu korral riigisekretäri kohta.
Meile on muidugi hea, et välispoliitika ning sealhulgas ka Vene teema on sedavõrd tõusnud USA presidendikampaania keskmesse. Käis ju Biden ise alles mõned päevad tagasi Gruusias. Rääkimata siis John McCaini pidevatest avaldustest.
Obama valik näitab, kui oluliseks on kujunenud selles kampaanias välis- ja julgeolekupoliitika. 65-aastane ning sellest 36 aastat senaatoriks olev Biden on praegu Senati välisasjade komitee esimees, kellel vaatamata väikesele osariigile (Delaware) on Obamale pakkuda kogemus ja autoriteet välispoliitika vallas.
Vabariiklaste kandidaat John McCain on paljude küsitluste kohaselt viimastel nädalatel oluliselt kahandanud vahemaad Obamaga ning mõnes küsitluses lausa ettegi läinud. Ikka tänu sellele, et tema usutavus välispoliitikas on oluliselt suurem kui Obamal. Ka viimase suur Lähis-Ida ja Euroopa turnee pole oluliselt tema usutavust kasvatanud.
Eks kindlasti on oma jälje jätnud ka äsjane suhete teravnemine USA ja Venemaa vahel, kus küsitlused annavad väga ilmse edumaa just McCainile kui rohkem usaldatud liidrile.
Huvitav on see, et Obama leeris on Senati välisasjade komitee mõlemad juhid. Ka vabariiklasest aseesimees Richard Lugar on avalikult Obama meeskonna liige. Lugar noolib Obama võidu korral riigisekretäri kohta.
Meile on muidugi hea, et välispoliitika ning sealhulgas ka Vene teema on sedavõrd tõusnud USA presidendikampaania keskmesse. Käis ju Biden ise alles mõned päevad tagasi Gruusias. Rääkimata siis John McCaini pidevatest avaldustest.
Kommentaarid
Pigem tuleb otsida vastust küsimusele: Miks Saakašvili vabariiklaste paremate positsioonide eest USA presidendi valimisrallis lükkas Gruusia riigi Venemaa tankiroomikute alla? Kas vähemalt miljardi dollari eest kahjustusi oli ikkagi seda väärt?