Läti sisemine haprus mõjutab ka Eestit

Läti eilne läbikukkunud referendum ei löönud lõunanaabrite sisepoliitilist seisu kuigipalju selgemaks. Ühest küljest jäi tulemus saavutamata, kuid absoluutne enamus nendest, kes hääletamas käisid, väljendasid umbusaldust praeguse poliitilise eliidi suhtes.

Lätis on seestpoolt käärinud juba pikemat aega. Sisepoliitilist segadust on palistanud mitmed korruptsiooniskandaalid ning närvilisust on lisanud majanduse kiire jahtumine. Eilne referendum oli tegelikult jätkuks "vihmavarjurevolutsioonile" eelmise aasta lõpust, mil Läti elanikud väljandasid tugevat rahulolematust poliitikute tegevuse(tuse) üle.

Kui midagi ei muutu, siis järgmised parlamendivalimised on Lätis alles 2010. aastal. Tõsi, tuleva aasta juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised võivad anda veidigi selgust, millist toetust erakonnad, sealhulgas uued tulijad, üleüldse omavad.

Igatahes näitavad maikuised avaliku arvamuse küsitluse küll väga kesist seisu kõigile (loe ka Veiko blogi).

Harmony Centre 10.4%
Farmers and Greens 6%
People's Party 5.5%
Latvia First Party/Latvia's Way (LPP/LC) 5.1%
Civic Union (Kalniete and Kristovskis) 4.3%
For Human Rights in United Latvia 3.6%
New Era Party 3.6%
Štokenbergs-Pabriks party 3.5%
Fatherland and Freedom/LNNK 2.9%

Nii killustatud pilt ei sisenda sugugi usku Läti sisepoliitika väljavaadetesse. Ehk teisiti - kahe naabri - Läti ja Eesti sisepoliitiline seis on väga erinev. Kui Eesti on liikunud oma erakondade arengus tubli sammu edasi normaalse lääne poliitilise kultuuri suunas, siis paraku on lõunanaabrite sisemine seis endiselt palju segasem ning kriisialtim.

See ei tähenda kaugeltki, et Eesti võiks rahul ja muretu olla. Kõik kolm Balti riiki on suuremas plaanis ühes ruumis, mistõttu kriisimaigulised sündmused ühes riigis jätavad paraku jälje kogu Balti piirkonnale. Seepärast on ka meie huvides, et Läti sisepoliitiline seis muutuks stabiilsemaks.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kas see Harmony Centre on meie Keskerakonna analoog?
03 august, 2008 23:46
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave