Euroopa ei tohiks lubada sõda Gruusias

Viimaste päevade ärevad uudised Lõuna-Osseetiast nagu Venemaa toetatud separatistide provokatsioonid, laste evakueerimine Tshinvalist ning Venemaa asekaitseministri tänane salavisiit separatistide juurde viitavad tõsise konflikti proloogile.

Gruusia allikate teatel pidasid täna Tshinvalis salajase kohtumise separatistide liidritega Venemaa kaitsemninistri asetäitja Nikolai Pankov, Põhja-Kaukaasias paikneva 58. armee komandör ja Venemaa sõjaväeluure (GRU) asejuht. Samuti on teatatud, et Roki tunneli põhjapoolses suudmes on lahinguvalmis 58. armee viis pataljoni.

Venemaa välisministeeriumi viimane avaldus pingete maandamisele kutsumisest on silmakirjalik. Moskva püüab jätta muljet, et nemad on rahu poolt. Samas lükkasid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistid Venemaa survel tagasi Saksamaa vahendusettepanekud ega nõustunud osalema Berliini kõnelustel.

Kujunenud situatsioonis on äärmiselt oluline, et Euroopa Liit sekkuks kiirelt konflikti leevendamisse. Minu arvates peaks Eesti välisminister kasutama just praegu Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni juulikuus antud mandaati selleks, et koos sarnaselt mõtlevate kolleegidega kutsuda võimalikult kiiresti kokku Euroopa Liidu välisministrite erakorraline kohtumine. Kuna järgmine korraline kohtumine peaks toimuma alles septembri algul, siis võib poliitiliselt vaikne august olla just sõjaõhutajate lemmikkuu.

Ja veel üks tähelepanek. Meie meedia võiks siiski Gruusias toimuvat käsitleda mitte üksnes läbi Venemaa kanalite. Poleks paha, kui Gruusiasse võiks just praegu lähetada korrespondendi, et sealset olukorda lahti seletada.

Kommentaarid

KT ütles …
seniks kuni kasvõi Jaanus Piirsalu pole sinna taas lähetunud, võiks kolleegid saatkondlased olla tegev-ajakirjanikel vähemalt kord nädalas telefoni otsas. või tehakse seda juba? sel juhul pole mina sealt tulevaid teateid näinud-kuulnud. on see minu viga?
03 august, 2008 20:49
Marko Mihkelson ütles …
ilmselt mitte, Karmo. Tänased uudised meie kanalites on ikka väga ebaprofessionaalsed. Nõustud?
Miks mitte küsida Brüsselist, miks mitte meie ministeeriumist, miks mitte Tbilisist. Seevastu suuresti Vene propaganda edastamine.
03 august, 2008 22:03
KT ütles …
olen täna palju Hiina-teemalist lugenud. seetõttu ei oska üheselt vastata:)

süüakse seda mis taldrikul. kes saab süüdistada?
04 august, 2008 00:32
Anonüümne ütles …
Marko, sooviks sult kommentaari ühe teise teema kohta, mis küll haakub taas Vene propagandaga. Sel nädalal on taas algamas Erna retk, täna kirjutab sellel teemal ka Delfis Rein Ruutsoo. Iga ajalooga kursis olev inimene teab, et ernalaste seost natside Abwehriga pole võimalik eitada. Kas sa ei leia, et Eesti on selle asjaga ise ämbrisse astumas. Kas poleks mõistlik anda Erna retkele uus nimi ja hakata seda korraldama augusti asemel hoopis juunis või juulis. Vastasel juhul satub Eesti riik väga piinlikku olukorda.
04 august, 2008 10:33
Anonüümne ütles …
Selle erna retkega on nii, et miskipärast ei näe selle kunagises seotuses natsidegaprobleemi isegi mitte hiinlased, kes lausa mitme koosseisuga kohale tulevad, kuigi HRV püha kohus peaks ju "töölisrahva" riigina olema võidelda natsismiilmingute vastu...

Hoolimata vene propagandast peaks jõujooned paigas olema: ei hakka enam muutma oma arvamust need, kes on veendunud, et eestlased on natsid ja ka vastupidisel arvamusel olijad.Ma arvan, et samba liigutamine pani jõujooned lõplikult paika.
04 august, 2008 17:01
Anonüümne ütles …
Pigem on asi ikka selles, et hiinlased ja lääneeurooplased lihtsalt ei tea selle seotusest natsidega. Eesti kaitseministeerium ju varjab seda infot. Kui nad asja lähemalt uurima hakkaksid, ootaks neid ees paras üllatus.
04 august, 2008 18:53
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave