Venemaa laienev agressioon ja Lääne tõehetk

Viimased uudised Gruusiast räägivad laienevast sõjategevusest. Venemaa õhujõud pommitasid eile öösel mitmeid strateegilisi piirkondi, nagu Poti sadamat, Senaki raudteejaama ja Kutaisi lennujaama. Tbilisis otsustasid valitsusasutused õhurünnakute kartuses muuta oma asukohta. Mitmed netikanalid ei tööta, mistõttu on raske ka jälgida sündmuste tegelikku kulgu. Samas on selge, et konflikti piirkond pole üksnes Lõuna-Osseetia, nagu püüavad näidata Vene infokanalid.

Just praegu meie saatkonnast Tbilisist tulnud informatsiooni kohaselt jätkuvad ägedad lahingud Tshinvalis. Taas on alustatud Gori pommitamist. Samuti valmistutakse väidetavalt Kodori oru ründamiseks Abhaasias.

Venemaa agressioon sõltumatu ja demokraatliku Euroopa riigi vastu peab kaasa tooma selged rahvusvahelised vastusammud. See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud.

Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas. See peab olema meie absoluutseks "punaseks liiniks".

Kujunenud olukord on eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive. Kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise. Täielikult on pildist välja Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa.

Venemaa juhtkond peab mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise. Isegi siis, kui sõjategevus peaks koheselt lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.

Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega.

Samuti peaks lääneriigid peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.