Pika Hermanni torn võiks olla avatud
Pika Hermanni tornis käik on muljetavaldav kogemus ka siis, kui ilm niru ja nähtavus kehv. Kahjuks juhtus just täna selline päev olema, kui kutsusin Tartu Ülikooli suveülikooli tudengid külla Riigikokku. Tegemist siis samade tudengitega, kellele eelmisel nädalal pidasin loenguid Pärnus.
Mulle endale oli see teine kord paarsada trepiastet üles ronida Pika Hermanni tippu. Rääkisin tudengitele, et nad on palju suuremas eelisseisus kui 45 meetrit allpool Nevski katedraali uudistavad ja pildistavad kruiisituristid. Pika Hermanni torni tavalised turistid lihtsalt igapäevaselt ei pääse. Kahjuks!
Tegelikult viis see mu mõtted üldse Eesti parlamendi avatusele ning ligipääsetavusele. Riigikogu külastab aastas mitu tuhat inimest. Tegemist on enamasti ette kokkulepitud rühmadega ning peaasjalikult leiavad need ekskursioonid aset sügisest kevadeni. Vaid ühel päeval aprillis on Riigikogu vabalt kõigile avatud. Seda on kindlasti vähe.
Kui parlamendi sünnipäev välja jätta, siis lihtsalt tänavalt tulles pole võimalik Riigikogu uudistama tulla. Samas võiks nii oma inimestele kui eriti turistidele olla huvitav pöörata korrakski selg Nevski katedraalile ning minna uudistama palju põnevamat Eesti parlamendihoonet ja ajalugu. Kui selle juures oleks veel rosinana võimalus ronida Pika Hermanni torni, siis oleks muljetamist küllaga.
Riigikogu hoonetekompleks on küll keeruline, kuid hea tahtmise juures saab nn avalikud tsoonid ka kenasti ära jagada. Kindlasti võiks Riigikogus olla ka huvitav interaktiivne püsiekspositsioon nii lossikompleksi kui Eesti parlamendi saamisloost ja ajaloost. Lisaks siis võimalus midagi mälestuseks kaasa osta. Riigikogu 90. aastapäeva künnisel oleks see mõte kindlasti väärt arutamist.
Mulle endale oli see teine kord paarsada trepiastet üles ronida Pika Hermanni tippu. Rääkisin tudengitele, et nad on palju suuremas eelisseisus kui 45 meetrit allpool Nevski katedraali uudistavad ja pildistavad kruiisituristid. Pika Hermanni torni tavalised turistid lihtsalt igapäevaselt ei pääse. Kahjuks!
Tegelikult viis see mu mõtted üldse Eesti parlamendi avatusele ning ligipääsetavusele. Riigikogu külastab aastas mitu tuhat inimest. Tegemist on enamasti ette kokkulepitud rühmadega ning peaasjalikult leiavad need ekskursioonid aset sügisest kevadeni. Vaid ühel päeval aprillis on Riigikogu vabalt kõigile avatud. Seda on kindlasti vähe.
Kui parlamendi sünnipäev välja jätta, siis lihtsalt tänavalt tulles pole võimalik Riigikogu uudistama tulla. Samas võiks nii oma inimestele kui eriti turistidele olla huvitav pöörata korrakski selg Nevski katedraalile ning minna uudistama palju põnevamat Eesti parlamendihoonet ja ajalugu. Kui selle juures oleks veel rosinana võimalus ronida Pika Hermanni torni, siis oleks muljetamist küllaga.
Riigikogu hoonetekompleks on küll keeruline, kuid hea tahtmise juures saab nn avalikud tsoonid ka kenasti ära jagada. Kindlasti võiks Riigikogus olla ka huvitav interaktiivne püsiekspositsioon nii lossikompleksi kui Eesti parlamendi saamisloost ja ajaloost. Lisaks siis võimalus midagi mälestuseks kaasa osta. Riigikogu 90. aastapäeva künnisel oleks see mõte kindlasti väärt arutamist.
Kommentaarid