Pika Hermanni torn võiks olla avatud

Pika Hermanni tornis käik on muljetavaldav kogemus ka siis, kui ilm niru ja nähtavus kehv. Kahjuks juhtus just täna selline päev olema, kui kutsusin Tartu Ülikooli suveülikooli tudengid külla Riigikokku. Tegemist siis samade tudengitega, kellele eelmisel nädalal pidasin loenguid Pärnus.

Mulle endale oli see teine kord paarsada trepiastet üles ronida Pika Hermanni tippu. Rääkisin tudengitele, et nad on palju suuremas eelisseisus kui 45 meetrit allpool Nevski katedraali uudistavad ja pildistavad kruiisituristid. Pika Hermanni torni tavalised turistid lihtsalt igapäevaselt ei pääse. Kahjuks!

Tegelikult viis see mu mõtted üldse Eesti parlamendi avatusele ning ligipääsetavusele. Riigikogu külastab aastas mitu tuhat inimest. Tegemist on enamasti ette kokkulepitud rühmadega ning peaasjalikult leiavad need ekskursioonid aset sügisest kevadeni. Vaid ühel päeval aprillis on Riigikogu vabalt kõigile avatud. Seda on kindlasti vähe.

Kui parlamendi sünnipäev välja jätta, siis lihtsalt tänavalt tulles pole võimalik Riigikogu uudistama tulla. Samas võiks nii oma inimestele kui eriti turistidele olla huvitav pöörata korrakski selg Nevski katedraalile ning minna uudistama palju põnevamat Eesti parlamendihoonet ja ajalugu. Kui selle juures oleks veel rosinana võimalus ronida Pika Hermanni torni, siis oleks muljetamist küllaga.

Riigikogu hoonetekompleks on küll keeruline, kuid hea tahtmise juures saab nn avalikud tsoonid ka kenasti ära jagada. Kindlasti võiks Riigikogus olla ka huvitav interaktiivne püsiekspositsioon nii lossikompleksi kui Eesti parlamendi saamisloost ja ajaloost. Lisaks siis võimalus midagi mälestuseks kaasa osta. Riigikogu 90. aastapäeva künnisel oleks see mõte kindlasti väärt arutamist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave