Euroopa Liidu energiajulgeolek on ohus

Liibüa peaministri Bagdadi Ali Mahmudi äsjane visiit Moskvasse ning mitmete energia- ja infrastruktuurialaste kokkulepete sõlmimine kahe riigi vahel vastutasuks Nõukogude aegsete võlgade kustutamisele pole kindlasti kuigi lohutavaks uudiseks Euroopa Liidu energiapoliitikale ning julgeolekule.

Venemaa on viimasel paaril aastal väga aktiivselt püüdnud suurendada oma kohalolekut sisuliselt kõikjal (Alžeeriast Katarini), kust lähtuvad või võiksid lähtuda gaasitarned Euroopasse. Üksnes Norra ning Euroopa vähene sisetoodang on veel Venemaast sõltumatud.

Samal ajal kui Euroopa Liit tegeleb kohmaka Vahemere Liidu loomisega (Liibüa seal näiteks ei osale) ning ei suuda kuidagi edendada konkreetseid projekte nagu näiteks Nabucco, teeb Venemaa Gazpromi kuues aktiivset lobitööd rahvusvahelise gaasikartelli loomiseks ning napsab Euroopa suurkompaniide nina alt (või ka koostöös nendega) magusaid tehinguid.

Euroopa Liit on oma energiapoliitikas keskendunud rohkem süsihappegaasi emissiooni piiramisele (mis on muidugi ka väga oluline) ning hoopis vähem julgeolekule ja uute tarneallikate leidmisele.

Alles mõned nädalad tagasi tunnetasid tšehhid, et energiarelva kasutamine pole sugugi utoopia. Venemaa vahetud naabrid (eriti Leedu) on seda kogenud järjepannu viimased 17 aastat. Seepärast on ülioluline, et nii Euroopa uues julgeolekustrateegias (mida peaks Solana tutvustama septembris) kui ka energiapoliitika edasiarenduses tõuseks energiajulgeolek senisest oluliselt tähtsamale kohale. Ja mitte ainult sõnades, vaid ka reaalsetes tegudes.

Ühe osana sellest tegevusest oleks kindlasti Euroopa Liidu senisest aktiivsem välispoliitika Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Paraku ei leia me välisministrite kohtumiste päevakorrast ka praegu Gruusiat, kuigi pingeid on seal Venemaa kruvinud juba mitu kuud. Õigupoolest taandub kõik ju sellele, kuidas Euroopa Liit tervikuna hindab tänase Venemaa ambitsioone ja tegelikke eesmärke.

Otsati on energiajulgeoleku, aga täpsemalt toidujulgeolekuga seotud Venemaa aktiivne kava vähemalt siseriiklikult hakata kontrollima teraviljatoodangut ja eksporti. Selle kohta võib leida huvitava artikli eilsest Financila Times'ist.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
kogemata typo lingis...

Populaarsed postitused sellest blogist

MÄGI-KARABAHHI VERESÕLM

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?