Hiina suur testimine

Viimaste päevade rahutused Tiibetis on suurim avalik poliitiline vastuhakk Hiina võimudele alates tuhandete üliõpilaste tapmisest Pekingi kesklinnas 1989. aasta juunis. Pole vähimatki kahtlust, et suveolümpiaks valmistuv Peking on võtmas suurt riski mängude maine üle.

Hiina ametlikel teadetel on rahutustes surma saanud 7 inimest. Sajad mungad ja üliõpilased on arreteeritud, Lhasa ümbruse kloostrid aga ümber piiratud. Lhasa tänavatel on näha tanke ning Hiina võimud on kuulutanud, et igasugune "separatistlik mäss" surutakse kindla käega maha.

Tiibet on üks suletumaid piirkondi tänapäeva maailmas (suuruselt ületab kaks korda Prantsusmaa), mistõttu seal tegelikult asetleidvatest sündmustest on informatsioon katkendlik. Kuid kaasaegne tehnoloogia (blogimisest digipiltideni) avab ka siin veidigi sündmuste kulgu. Midagi sarnast juhtus ka mõned kuud tagasi Birmas asetleidnud rahutuste ajal.

1959. aasta vastuhaku meenutuseks alanud rahumeelsed munkade marsid kandusid eilseks üle tõsiseks hiinlaste vastaseks väljaastumiseks. Midagi taolist pole Tiibetis juba pikka aega nähtud.

Eelolevad 5 kuud, mis on jäänud olümpiamängude alguseni, asetavad Hiina erilise rahvusvahelise tähelepanu alla. Kui Pekingi võimud on ennekõike panustamas riigi moderniseerimise ja majandusedu tutvustamisele, siis Tiibeti probleem ning paljud inimõiguste massilise mahasurumisega seotud küsimused võivad oluliselt mängude poliitilist kuvandit rikkuda.

Ainuüksi eelmisel nädalal sattus Hiina rahvusvahelise kriitika alla seoses moslemikogukonna allasurumisega Xinjiangi provintsis ning riigi ühe tuntuma inimõiguslase Hu Jia vahistamisega. Kui siia lisada veel sellised suured teemad, nagu Hiina võimude relvatugi Sudaani valitsusele (sisuliselt Darfuri konflikti "õlitamine") või ka jätkuvalt kasvav pinge Taivani suunal, siis on mängude mainekujundajatel eelolevatel kuudel tööd küllaga.

Sama suur testimine käib ka lääne demokraatiate kohta - kui palju ja milleni välja ollakse valmis Hiinale survet avaldama inimõiguste teemal? Viimastel kuudel on mitmed lääneriikide liidrid (näiteks Angela Merkel) teinud märkimisväärseid samme ja avaldusi sellel teemal. Ka Euroopa Liidu liidrite eilne ühisavaldus on kiiduväärt.

Üksnes ühises hoiakus võib lääneriikide sõnum mõjuda tegusana ning mingilgi määral sündmusi mõjutavana.

Kommentaarid

KT ütles …
loogiline oleks, kui kõikvõimalikud protestijad HRVs aina aktiivsemalt tegutseks. tegemist on ju huruldlase ajahetkega, mil muu maailm on sunnitud midagi ütlema ja - mis veelgi haruldlasem ja olulisem - HRV võimud on sunnitud kasvõi moepärast neid ütelusi kuulama.
15 märts, 2008 18:44
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave