Miks Stalin tuleb tagasi?

Kes ei mäleta, siis täna 55 aastat tagasi suri Jossif Stalin - 20. sajandi üks verisemaid diktaatoreid. Muidu polekski ju erilist põhjust selle türanni surma meenutada, kui et vägisi naaseb Venemaa argipäeva Stalini isikukultus. Tänane Novõye Izvestija on seda päris julgelt lahanud.

Mõned numbrid on ikka päris kõhedad. 42 protsenti venemaalastest arvavad, et riigile on vaja just Stalini-laadset juhti. Kahele kolmandikule üle 60aastastest on Stalin sümpaatne. Kuid veelgi ilmekam on ikkagi noorte Stalini-meelsus: 36 protsenti on nõus andestama türannile kõik kuriteod, kuna ta viis riigi võidule Suures Isamaasõjas.

Kui siia lisada veel Venemaa värsketes ajalooõpikutes kajastuv Stalini rehabiliteerimine ja heroiseerimine või monumentide ja tänavanimede üllitamise soov, siis mureks on põhjust küllaga.

Minu arvates seletab Stalini rehabiliteerimise fenomeni suurepäraselt kirjanik Boriss Strugatski, kelle meelest väljendub selles Venemaa pidurdunud feodalism. Kultus liidri ja tugeva käe ees on just nendeks märkideks.

Kuid veel üks nüanss. Stalin võitis sõja. Ja see on kaasaegse Venemaa identiteedi peamine lugu. Me võitsime sõja ja võitjate kuritegude üle ei vaielda. Olgugi, et hukkunuid oli miljoneid. Ja paljud nendest, kes täna jumaldavad Stalinit, kaotasid oma peres kellegi just nimelt selle sama "ülla liidri" tegevuse tõttu.

Ahvatlus alluda abstraktse kõrgema tahtele on Vene ajaloo üks saatuslikumaid põhijoone, mis kõige enam pärsib riigi moderniseerimist. Võtan seda veidi avada ka reedeses Diplomaatias. Kuid eelöeldud numbritesse peaks siiski suhtuma päris tõsiselt. See on märgiks hoiakutest, millele kindlasti ka Kreml oma PR-tehnoloogiates mängib. Ja kindlasti ei tooda seesugused eelistused demokraatlikku mõttelaadi.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Noortel on lihtne stalinisse kui sõja võitjasse suhtuda: nemad isiklikult pole kogenud ei sõja õudusi ega ka stalini repressioone.Noored oma siiras idealismis aga samas suures sisemises ebakindluses vajavad mitmesuguseid "heeroseid" ja vene noortele sobib stalini heeros imehästi. Oluline nende jaoks pole see, mida stalin päriselt tegi, vaod oluline on see, et stalin vastaks nn. heerose ootusele.

Hoopis tähtsam küsimus on vahest, kas asi jääb lihtsalt eeskujuks või hakatakse masse mingitele "tegudele" suunama: on väga suur vahe, kas, ütleme inimesed põlgavad ja sildistavad üksteist või muudet- akse põlgus ja sildistamine ametlikuks politikaks(juudid Saksamaal 30ndail).
05 märts, 2008 23:19
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave