Angela Merkeli üllatav avaldus

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli väga jäik vastuseis Gruusia ja Ukraina liitumisele NATOga on üllatav. See, et Berliin on olnud skeptiline nii Euroopa Liidu kui NATO edasise laienemise osas, pole suur uudis. Kuid vahetult pärast naistepäevakohtumisi Moskvas poleks sellist avaldust Merkelilt kindlasti oodanud.

Pealegi on tema seisukoht kuidagi kunstlik. Merkel arvab, et liitumist ei tohiks pakkuda riikidele, kus vaid eliit tahab NATO liikmeks saada. Kui see viimane käib veidigi Ukraina kohta, siis Gruusias on enam kui 70 protsenti elanikkonnast oma poolehoiu NATOga liitumiseks ametlikult andnud. Ka jutt regionaalsetest konfliktidest on pigem eemalseisja vabandus.

Mida siis Berliin tegelikult tahab - kas vaid näilikult stabiilseid suhteid Venemaaga või demokraatia ja tegeliku stabiilsuse edenemist Ukrainas ja Gruusias?

Seda päriselt ei saagi aru. Igatahes on Merkeli avaldus kahetsusväärne ning Venemaa ambitsioonidele tuld ja julgust lisav. Teatavasti võtab NATO aprillis otsustada, keda kutsuda liituma ning kellele anda selgem liitumissiht. Viimast on taotlemas nii Kiiev kui Tbilisi. Kuigi eriti Gruusia sisepoliitilised arengud on teinud oluliselt raskemaks Tbilisi tõsiseltvõetavuse, peaks NATO liidrid siiski väga tõsiselt kaaluma liikmelisusplaani andmist nii Gruusiale kui ka Ukrainale.

Need sammud on väga olulised geopoliitilised määratlused, mis annavad reformimeelsetele valöitsustele Kiievis ja Tbislisis väga tugeva toetuse ja lootuse nende tihedamaks integreerumiseks Lääne väärtusruumiga.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Mnjah, see pealkiri tundus ehmatav, midagi temaga seal naistepäeval pidi juhtuma.
Äkki on dalai-laamaga kohtumise tagajärjed olnud tõsisemad kui tavaline uudistelugeja teada saab ja venelased tuletasid talle selle meelde, pakkudes omalt poolt reaalseid ähvardavaid (lisa)stsenaariume?
Klaus ütles …
Mina ei tea, miks Merkel vastu seisab. Kes soovib võib selle taga näha reaalpoliitilisi kaalutlusi. Aga kui Merkel lähtub kaalutlusest, et Ukrainas ja Gruusias ongi asjad veel liiga uppis, et neid NATOga premeerida, siis mu lugupidamine talle. Ega Lääne silmakiri Gruusia, Ukraina, viimati Armeenia puhul, mingeid ülevaid tundeid küll ei tekita. NATOs juba on omapäraseid liikmeid, ei saa ka liiga entusiastlikuks minna selle laienemisega.
KT ütles …
minul küll pole selge, kumb on hullem - kas MAP andmine või mitteandmine. mõlemad võivad mõjuda sisemise argumendina pingutuste jätkamiseks ... aga ka risti vastupidi. räägima juba välistest argumentidest.
Anonüümne ütles …
Hr Mihkelson,
millal meie riigikogu võtab arutlusele Ukraina näljahäda genotsiidiks tunnistamise?
Läti juba tegi seda.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA