Angela Merkeli üllatav avaldus
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli väga jäik vastuseis Gruusia ja Ukraina liitumisele NATOga on üllatav. See, et Berliin on olnud skeptiline nii Euroopa Liidu kui NATO edasise laienemise osas, pole suur uudis. Kuid vahetult pärast naistepäevakohtumisi Moskvas poleks sellist avaldust Merkelilt kindlasti oodanud.
Pealegi on tema seisukoht kuidagi kunstlik. Merkel arvab, et liitumist ei tohiks pakkuda riikidele, kus vaid eliit tahab NATO liikmeks saada. Kui see viimane käib veidigi Ukraina kohta, siis Gruusias on enam kui 70 protsenti elanikkonnast oma poolehoiu NATOga liitumiseks ametlikult andnud. Ka jutt regionaalsetest konfliktidest on pigem eemalseisja vabandus.
Mida siis Berliin tegelikult tahab - kas vaid näilikult stabiilseid suhteid Venemaaga või demokraatia ja tegeliku stabiilsuse edenemist Ukrainas ja Gruusias?
Seda päriselt ei saagi aru. Igatahes on Merkeli avaldus kahetsusväärne ning Venemaa ambitsioonidele tuld ja julgust lisav. Teatavasti võtab NATO aprillis otsustada, keda kutsuda liituma ning kellele anda selgem liitumissiht. Viimast on taotlemas nii Kiiev kui Tbilisi. Kuigi eriti Gruusia sisepoliitilised arengud on teinud oluliselt raskemaks Tbilisi tõsiseltvõetavuse, peaks NATO liidrid siiski väga tõsiselt kaaluma liikmelisusplaani andmist nii Gruusiale kui ka Ukrainale.
Need sammud on väga olulised geopoliitilised määratlused, mis annavad reformimeelsetele valöitsustele Kiievis ja Tbislisis väga tugeva toetuse ja lootuse nende tihedamaks integreerumiseks Lääne väärtusruumiga.
Pealegi on tema seisukoht kuidagi kunstlik. Merkel arvab, et liitumist ei tohiks pakkuda riikidele, kus vaid eliit tahab NATO liikmeks saada. Kui see viimane käib veidigi Ukraina kohta, siis Gruusias on enam kui 70 protsenti elanikkonnast oma poolehoiu NATOga liitumiseks ametlikult andnud. Ka jutt regionaalsetest konfliktidest on pigem eemalseisja vabandus.
Mida siis Berliin tegelikult tahab - kas vaid näilikult stabiilseid suhteid Venemaaga või demokraatia ja tegeliku stabiilsuse edenemist Ukrainas ja Gruusias?
Seda päriselt ei saagi aru. Igatahes on Merkeli avaldus kahetsusväärne ning Venemaa ambitsioonidele tuld ja julgust lisav. Teatavasti võtab NATO aprillis otsustada, keda kutsuda liituma ning kellele anda selgem liitumissiht. Viimast on taotlemas nii Kiiev kui Tbilisi. Kuigi eriti Gruusia sisepoliitilised arengud on teinud oluliselt raskemaks Tbilisi tõsiseltvõetavuse, peaks NATO liidrid siiski väga tõsiselt kaaluma liikmelisusplaani andmist nii Gruusiale kui ka Ukrainale.
Need sammud on väga olulised geopoliitilised määratlused, mis annavad reformimeelsetele valöitsustele Kiievis ja Tbislisis väga tugeva toetuse ja lootuse nende tihedamaks integreerumiseks Lääne väärtusruumiga.
Kommentaarid
Äkki on dalai-laamaga kohtumise tagajärjed olnud tõsisemad kui tavaline uudistelugeja teada saab ja venelased tuletasid talle selle meelde, pakkudes omalt poolt reaalseid ähvardavaid (lisa)stsenaariume?
They understand very well in Brussels that, by making Georgia a candidate for NATO membership, the international community is forcing Russia's hand toward the recognition of the two self-proclaimed republics, and that might have more serious consequences than the recognition of Kosovo.
millal meie riigikogu võtab arutlusele Ukraina näljahäda genotsiidiks tunnistamise?
Läti juba tegi seda.