Katõni tragöödia - Venemaa tegelik test
Seekordsete pühade üheks kõrghetkeks vähemalt endale pean Poola kuulsa filmirežissööri Andrzej Wajda vändatud filmi "Katõn" vaatamist. Kahjuks jäi see film sellel aastal küll Oscarita, kuid laineid on ta jõudnud filmilevisse jõudmatagi juba lüüa kõvasti.
Wajdale on see lugu väga isiklik. Andrzej isa, kapten Jakub Wajda tapeti NKVD poolt koos tuhandete teiste poola ohvisteride ja eliidi esindajatega 1940. aastal. Seepärast on Wajda seda filmi ette valmistanud ka pikka aega.
"Katyn is a special film in my long career as a director. I never thought I would live to see the fall of the USSR, or that free Poland would provide me with the opportunity to portray on the screen the crime and lies of Katyn," kirjutab Wajda oma koduleheküljel.
Wajda film lihtsalt ei saa jätta kedagi ükskõikseks. Kuid selle tegelik tähendus on pelgalt kunstist kaugem. See on midagi Steven Spielbergi "Schindleri nimekirja" taolist ja isegi enamat. Kui natside kuriteod on rahvusvaheliselt hukka mõistetud, siis stalinistlike kommunistide kuriteod pole mitte üksnes hukka mõistetud, vaid neid ka jätkuvalt eitatakse. Just Katõni tragöödia on tuntuim nendest, mis seab omamoodi testi kogu kaasaegse Venemaa suutlikkusele pattu kahetseda.
Niipea, kui Wajda film eelmise aasta septembris esimestele ekraanidele ilmus, algas Venemaal tõsine vastukampaania. Vaatamata sellele, et tuhandete poola ohvitseride ja eliidi tapjad 1940. aastal olid just Stalini ketikoerad, püüab tänane Venemaa seda eitada.
Alguse tegi Venemaa valitsuse ametlik ajaleht "Rossiiskaja Gazeta", kus 18. septembril 2007 ilmus Aleksander Sabovi artikkel. Selles püüab autor seada kahtluse alla Katõni veretöö tegeliku toimepanija ehk siis NKVD osa.
Kuu aega hiljem lülitus valede võimendamisse massileht "Komsomolskaja Pravda", kus ilmus artikkel pealkirja all "Kõiges on süüdi venelased". Selles jutustab erukindral Valentin Varennikov (jah, seesama 1991. aasta riigipööraja) stalinistlikust propagandatekstist tuntud loo, kuidas poola ohvitserid olid Smolenski oblastis teetöödel, kui hitlerlased nad 1941. aasta suvel pealetungi käigus vangi võtsid ning maha lasid. Samas vaimus ning veelgi jõletuma küünilisusega esitab vale 1. veebruaril 2008 ajalehe "Nezavissimaja Gazeta" sõjaväelisa.
Need on vaid mõned viited reaktsioonidele tänapäeva Venemaalt. Õigupoolest algas Katõni veretööde summutamine juba mõned aastad tagasi. 2005. aasta märtsis lõpetas Venemaa sõjväeprokuratuur enam kui kümme aastat kestnud Katõni veretöö uurimise ühtegi süüdistust esitamata. Prokurör Savenkov kirjeldas juhtunut, kui kõigest lokaalset kuritegu. Samal ajal otsustati suurem osa arhiividokumentidest taas salastada. Olgugi, et aastaid varem lubati need Poola valitsusele üle anda.
Venemaal Wajda film ilmselt suurde levisse ei jõua, nagu kirjutab 19. märtsil "Nezavissimaja Gazeta". Vaataja polevat selle filmi seedimiseks lihtsalt valmis, leiab loo autor.
Wajda on oma filmiga tabanud tegelikult naela pea pihta. Just nüüd ja praegu on seda tõekuulutust hädasti vaja, et hoida laiemas teadvuses senini ametlikult tunnustamata inimsusevastaseid kuritegusid.
Mida rohkem püüab Venemaa Katõni veresauna eitada, seda raskem on eeldada Moskva siirust suhetes lääneriikidega. Katõni tragöödia on ja jääb kaasaegse Venemaa tegelikuks sisutestiks. Seda peab Lääs mõistma ning suhete seadmisel Venemaaga ka arvesse võtma.
Minu arvates võiks aga Wajda film Eestis pälvida meie koolide tõsist tähelepanu. Kuigi massikülastused on meil harvad (viimati vist "Nimed marmortahvlil" linastumisel), vääriks "Katõn" just seda tähelepanu. Ja mitte ainult.
Wajdale on see lugu väga isiklik. Andrzej isa, kapten Jakub Wajda tapeti NKVD poolt koos tuhandete teiste poola ohvisteride ja eliidi esindajatega 1940. aastal. Seepärast on Wajda seda filmi ette valmistanud ka pikka aega.
"Katyn is a special film in my long career as a director. I never thought I would live to see the fall of the USSR, or that free Poland would provide me with the opportunity to portray on the screen the crime and lies of Katyn," kirjutab Wajda oma koduleheküljel.
Wajda film lihtsalt ei saa jätta kedagi ükskõikseks. Kuid selle tegelik tähendus on pelgalt kunstist kaugem. See on midagi Steven Spielbergi "Schindleri nimekirja" taolist ja isegi enamat. Kui natside kuriteod on rahvusvaheliselt hukka mõistetud, siis stalinistlike kommunistide kuriteod pole mitte üksnes hukka mõistetud, vaid neid ka jätkuvalt eitatakse. Just Katõni tragöödia on tuntuim nendest, mis seab omamoodi testi kogu kaasaegse Venemaa suutlikkusele pattu kahetseda.
Niipea, kui Wajda film eelmise aasta septembris esimestele ekraanidele ilmus, algas Venemaal tõsine vastukampaania. Vaatamata sellele, et tuhandete poola ohvitseride ja eliidi tapjad 1940. aastal olid just Stalini ketikoerad, püüab tänane Venemaa seda eitada.
Alguse tegi Venemaa valitsuse ametlik ajaleht "Rossiiskaja Gazeta", kus 18. septembril 2007 ilmus Aleksander Sabovi artikkel. Selles püüab autor seada kahtluse alla Katõni veretöö tegeliku toimepanija ehk siis NKVD osa.
Kuu aega hiljem lülitus valede võimendamisse massileht "Komsomolskaja Pravda", kus ilmus artikkel pealkirja all "Kõiges on süüdi venelased". Selles jutustab erukindral Valentin Varennikov (jah, seesama 1991. aasta riigipööraja) stalinistlikust propagandatekstist tuntud loo, kuidas poola ohvitserid olid Smolenski oblastis teetöödel, kui hitlerlased nad 1941. aasta suvel pealetungi käigus vangi võtsid ning maha lasid. Samas vaimus ning veelgi jõletuma küünilisusega esitab vale 1. veebruaril 2008 ajalehe "Nezavissimaja Gazeta" sõjaväelisa.
Need on vaid mõned viited reaktsioonidele tänapäeva Venemaalt. Õigupoolest algas Katõni veretööde summutamine juba mõned aastad tagasi. 2005. aasta märtsis lõpetas Venemaa sõjväeprokuratuur enam kui kümme aastat kestnud Katõni veretöö uurimise ühtegi süüdistust esitamata. Prokurör Savenkov kirjeldas juhtunut, kui kõigest lokaalset kuritegu. Samal ajal otsustati suurem osa arhiividokumentidest taas salastada. Olgugi, et aastaid varem lubati need Poola valitsusele üle anda.
Venemaal Wajda film ilmselt suurde levisse ei jõua, nagu kirjutab 19. märtsil "Nezavissimaja Gazeta". Vaataja polevat selle filmi seedimiseks lihtsalt valmis, leiab loo autor.
Wajda on oma filmiga tabanud tegelikult naela pea pihta. Just nüüd ja praegu on seda tõekuulutust hädasti vaja, et hoida laiemas teadvuses senini ametlikult tunnustamata inimsusevastaseid kuritegusid.
Mida rohkem püüab Venemaa Katõni veresauna eitada, seda raskem on eeldada Moskva siirust suhetes lääneriikidega. Katõni tragöödia on ja jääb kaasaegse Venemaa tegelikuks sisutestiks. Seda peab Lääs mõistma ning suhete seadmisel Venemaaga ka arvesse võtma.
Minu arvates võiks aga Wajda film Eestis pälvida meie koolide tõsist tähelepanu. Kuigi massikülastused on meil harvad (viimati vist "Nimed marmortahvlil" linastumisel), vääriks "Katõn" just seda tähelepanu. Ja mitte ainult.
Kommentaarid
natuke kaevasin vene netti, ja on täiesti olemas ka n.ö. "alternatiivne" arusaam asjast. selle pooldajad võtsid enda kanda raske (kui mitte võimatu) missioon tõestada, et olemasolev versioon on vale (või puudulik) ning igati pidi vaidlevad foorumites ametliku versiooni pooldajatega.. vt ntx http://katyn.ru http://katyn.codis.ru/ . kas see "alternatiivne" nägemine just midagi tõestab? ainult seda, et kellegi arvates pole olemasolevad tõendid piisavad, et "case closed" lugeda (lugu meenutab natuke holocausti uurijaid/revisionismi)..
siiski pole antud ajahetkeks keegi vene võimudest ametlikult tühistanud jeltsini tunnistust ja kauplemine veresauna kvalifitseerimise pärast (war crime, genocide, vms) on pigem tehniline, kui põhimõtteline küsimus..
Armeekindralid Venemaal valitsuse seisukohtadega vastuollu ei lähe. Pigem võime öelda, et nüüdse erukindral Varennikovi (tüüpilise raudhambulise bolševiku) "arvamusavaldusega" testitakse, kas Lääneriigid neelavad Venemaa uued seisukohad alla.
Kui Läänes tõuseb kisa, siis Kreml ütleb, et mis te vanainimesest ja vanast kommunistist ikka tahate; kui ei tõuse kisa, siis kordab sama seisukohta varsti mõni Vene valitsusele ja Putini KGB ringkonnale märksa lähemalseisvam isik jne. - Kuni vajalike poliitiliste seisukohtade kinnistumiseni ja kivistumiseni meile juba ammu tuntud vene kommuuno-natsionalistlikuks "raudbetooniks"...
Muide, N.Liidu ja Venemaa kuritegusid kajastavate filmide osas olen veendunud, et Eesti ei saa jääda lootma Hollywoodi ärkamisele. Meil ja meie riigil tuleks ise leida rahasid selliste filmide tootmiseks.
Kui me leiame 100 miljonit krooni Vabadussamba jaoks, siis võime leida sama summa nt. iga kolme - nelja aasta tagant ka korraliku suure filmi jaoks. Selle vahega, et too raha jääks meile kodumaale ja turgutaks meie enda loomemajandust.
testimise osas - tulge mõistusele, kremlil on "oma" telekanalid ju? teha üks vastavate aktsentidega saade katyn'i teemal, ja tappa kaks jänest korraga - näidata rahvale asja õiges valguses ning "testida" lääne reaktsiooni.. kordades effektiivsem lahendus kui vana kommunist kollases ajalehes.
praegu sõdurid iraagis on sügavalt veendunud, et nad sõdivad õige asja eest, et neil on "püha retk" "pahade" vastu. kui aga oletada, et 50 aasta pärast on maailm muutunud ning seda juhib saddami noorem poeg siis oleksid aktsendid hoopis teistsugused, või mis? enam pole mitte "vabastajad", vaid "okkupandid" jne..
ainuõiget tõde ei ole olemas..
küll aga tulles algse teema juurde tagasi - ei ole mina veendunud, erinevalt marko mihkelsonist ja mõnes kommenteerijast, et erukindrali kollases meedias esinemine kajastab ametliku venemaa seisukohta ja sellest võib teha kaugeleulatuvaid järeldusi. minu meelest võiks faktidest rääkides natuke objektiivsem olla, muud ei midagi.
Niikaua kui jätkatakse mineviku õigustamist põhjendustega stiilis aga-näe-mis ameeriklased-tegid, on selge et mingitest usalduslikest suhetest rääkida ei saa. Kronja, sulle kindlasti ei meeldi, et saad peksa põhjendusega, et teised peksavad ju ka.
Maidea, võibolla oled saa liiga palju viibinud vene kultuuriruumis, aga sellist asja nagu "USA valitsuse ametlikku seisukohta ajaloosündmuste suhtes" pole olemas.
nooremad on teistsugused, aga võtta ja kuritegelikuks kuulutada terve ajastu ei ole "võtame ja teeme ära".. mõtle nüüd ise, kas valitsust huvitab rohkem välisriikide (ja sinu) arvamus, või see, et neil rahva toetus oleks? ja kes on see kõige aktiivsem valijaskond? õige..
kui kogu poliitika seisnekski välispoliitikas siis oleks su pakkumisel mõtet, aga loota, et 20 aastaga 140mln inimese mõttemaailm kardinaalselt muutub ja nad on valmis elama täiesti uutmoodi? no kuule..
Kuio see tsaari võim on nii vägev ja tugev, miks on siis hirm eri arvamuste suhtes nii suur?
muutus tuleb( tasapisi, aga siiski) kui tekib võimalus arutleda...
jah, kurb. kuigi see filmilõik eriti ei haaku diskussiooniga - me siin ei vaidle selle üle, kas katyn oli või ei olnud ja kelle kätetöö ta õigupoolest oli, vaid pigem kas blogipostis toodud faktide põhjal oleks alust arvata, et venemaa võim on otsustanud edaspidi eitada nsvl seost katyn'iga. minu meelest mitte, ja ma üritasin ka põhjendada oma arvamust.
salasilm:
ma väga ei tahaks langeda sõnavabaduse teema arutamisesse, kui lubad.
venemaa pole ainuke, kus igaüks pole nõus ametliku versiooniga toimuvast, mis on täiesti loomulik ja loomulik on ka see, et võimule see ei meeldi (muide, ükskõik mis võimule). see, et venemaa pole "piisavalt demokraatlik" ja seal surutakse sõnavabadust alla teiste meetoditega kui mujal - no mis teha, igaüks ei saa ühtemoodi ilus olla.
minu meelest elu venemaal pigem paraneb, kui halveneb ning see on pigem positiivne, kui negatiivne nähtus (või siis ma ei oska karta nii, nagu kardate teie).
need kõige ohtlikumad kommunismi hukkamõistu suunalise diplomaatia nullijad pole mitte Venemaal, vaid igal pool meie ümber. Inimesed, kellele ei lähe korda see mis....mis lihtsalt ei lähe neile korda.
ja alati usutakse seda keda on kasulikum uskuda.
Kuid ka meil on oma "Katyn" Venemaaga ja me peame järjekindlalt nõudma, et kurjategijate ametlik järeltulija meie rahva ees ja ka maailma avalikkuse ees vabandab!
Vähemaga me ei nõustu!