Eesti võiks rajada saatkonna Austraaliasse

Seekordne külaskäik Austraaliasse Riigikogu esinaise Ene Ergma delegatsioonis andis mulle suurema kindluse väita: Eesti valitsus ja eeskätt välisministeerium peaksid tõsiselt kaaluma meie saatkonna avamist Canberras.

Teatavasti on Eesti rajamas lähemal paaril aastal oma esindused kolme uude riiki – Egiptusse, Iisraeli ja Indiasse. Need on mõistagi väga olulised ja samas ka kulukad otsused. Kuid ilma esindatuseta sellistes maailmapoliitika keskustes pole mõeldav ka Euroopa Liitu kuuluva väikeriigi Eesti globaalne toimimine.

Kohati on Eestis kuulda kriitikat, et miks me peame kuhugi kaugele oma saatkondi rajama ja nii riigi raha kulutama. On täiesti ilmne, et Eesti võimalused oma saatkondi rajada on piiratud ning iga vastav otsus peab olema tõsiselt läbi mõeldud.

Kui lisaks kolmele nimetatud uuele saatkonnale üldse lisa mõelda, siis eeskätt peakski see olema just Austraalia. Nagu varem kirjutasin, on Eestil Austraalias eelmise aasta novembrist suursaadikuks Peeter Miller. Tema alaline residents asub Jaapanis. See on kahtlemata suur samm edasi ning seda oli meie visiidi ajal sellel nädalal ka väga hästi tunnetada.

Saatkonna rajamise kasuks Austraalias räägib korraga mitu tegurit. Esiteks on Austraalia meie väga selge ning pühendunud liitlane ühise väärtusruumi jagamisel ning kaitsmisel. Teiseks on Austraalia eesti kogukond arvukuselt viies maailmas (Eesti kõrval muidugi) ja ainus nii suur, kus puudub Eesti saatkond.

Kolmandaks on Austraalia suurepäraseks väravaks Kagu-Aasiasse ning Vaikse ookeani regiooni. Siit saaks korraga katta nii Uus-Meremaad kui Indoneesiat kui teisi riike ja teemasid. Neljandaks on meie kahepoolses kauba- ja teadmistevahetuses olemas suur kasvupotentsiaal. Ja viiendaks - Euroopa Liidu 27 liikmesmaast on oma saatkond Canberras 23 riigil. Puudu on üksnes Luksemburgi ja Balti riikide esindused. See viimane on ikka päris kõnekas fakt.

Selle loo juures olev pilt on aga tehtud eile, kui teel Sydneyst Canberrasse peatusime kuulsas eestlaste külas Thirlmere'is.

Kommentaarid

Priit ütles …
Kas Eesti saatkondade halduskulud on ka avalikult leitavad? Kui suured on prognoositavad kulutused Egiptusse, Iisraeli ja Indiasse saatkondade rajamisel?
Nõustun 100%, et need esindused on vajalikud, aga lihtsalt teadmishimust tahaks teada kasvõi ainult kulutuste suurusjärku.
NB! Eelmise kommentaatori Guhni näol on tegemist viirusega
12 märts, 2008 16:35
Anonüümne ütles …
ma ei tea, kas eesti riigi ressursid on nii head, et ka Austraaliasse saaks palju investeerida. Samas on riigil raha piisavalt, et kui poliitiline tahe on olemas, saaks ka korralikum esindus sinna tehtud! Muidugi oleks see hea, seda enam, et Austraalias elab ka ikka palju eestlasi, kelledest suurem osa on küll Austraalia kodanikud. Olen ise 2 korral pikemalt Austraalias viibinud. ka Thilmeres käinud. Austraalias elab ka palju soomlasi. Ise olen Soome kodanik Helsingist. Marko Mihkelson on minu maailmavaatega peaaegu täielikult kokku sobiv tubli eesti mees. Jätka samas vaimus!
16 märts, 2008 23:01
Anonüümne ütles …
Nõustun 100%. Eestlaste kogukond on siin väga suur ning Working Holiday programmiga ning ka tavalise turismiviisaga siia reisivate eestlaste arv kasvab väga suure kiirusega igal aastal!
Üldse on Eesti Austraaliaga senimaani väga vähe koostööd teinud, seda nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Ainukene Eesti peaminister, kes siin käinud on, on Mart Siimann. Lisaks käis veel Signe Kivi Sydney olümpiamängudel. Eesti saatkond aitaks oluliselt parandada meie esindatust antud regioonis, sest ka Uus-Meremaa on nt meile oluline riik.
19 märts, 2008 17:16
Anonüümne ütles …
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
27 veebruar, 2009 21:28
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave