NATO laienemine on Moskvale kasulik
Vaatamata sellele, et Venemaa tulevane president Dmitri Medvedev on oma tänases intervjuus ajalehele Financial Times kõvasti sõna võtnud Ukraina ja Georgia lõimumise vastu NATOga, on see protsess tegelikult vaid Moskva pikaajalistes huvides.Kui võtta kainelt ja analüüsivalt, siis Venemaa huvides peaks olema oma naabruses õigusriiklusele ja demokraatiale rajanevate riikide teke ning edenemine. NATO on üks selliseid organistsioone, mis kindlasti taolist arengut soosib või koguni tagab.
Venemaa läänepiiridel on seetõttu viimase kümnendiga kujunenud olukord, mida kunagi varem pole olnud. Tegelikud strateegilised ohud Moskvale on juba ammu hoopis mujal kui lääne suunal.
Tõsi, Venemaa tänase eliidi silmis on NATO endiselt vaenlaskuvand ning ka demokraatial ja õigusriiklusel põhinev riigikord pole just kuigi kokkusobiv autoritaarse süsteemiga. Seepärast sõimlebki Kreml aktiivselt NATO laienemiskavade vastu, kuigi tõsiseltvõetavaid argumente peale paljaste emotsioonide seal pole.
Tuleval nädalal Rumeenia pealinnas kogunev NATO tippkohtumine ähvardab tulla viimaste aegade üks pinevamaid. Saksamaa on senini olnud väga jäigalt vastu Georgiale ja Ukrainale liikmelisuskava andmisele. Mitmed Bundestagi liikmed on mullegi juba varem kinnitanud, et NATO laienemiskava ärritaks liigselt Moskvat. Sellele kalduvat hoiakut on evinud ka liidukantsler ise.
Loodetavasti jääb siiski Bukarestis peale arvamus, et NATO lahtiste uste poliitika soosib neid riike ja rahvaid, kes soovivad ja tahavad ise edendada demokraatlikke ja õigusriiklusele põhinevaid reforme.
Kommentaarid
http://blog.icds.ee/file_download/35
ja elling/maigre oma
http://blog.icds.ee/file_download/36
Marko, kuhu te vaadate! :)))))))
http://www.guardian.co.uk/world/2008/mar/25/russia.ukraine
"The Nato aspirations of Ukraine and Georgia are expected to be a thorny subject at the alliance's summit in Bucharest, Romania, next week. Some of Nato's 26 member states, including heavyweights such as France and Germany, as well as Belgium, Luxembourg, the Netherlands and Spain, have expressed reservations about the alliance's eastward expansion."
Nõrk naaber on alati parem kui tugev naaber, seega ei saa demokraatia ja õigusriikluse laienemine olla mingil juhul Moskvale kasulik.
Ukraina ja Gruusia ei ole praegugi kuigi sõjakad Venemaa suhtes, pigem vastupidi.
Gruusia astumisel NATOsse tuleb eelnevalt lahendada ka tüliküsimused Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga seoses, mis ühel või teisel juhul tähendaks Venemaa mõju kadumist antud piirkonnast.
Ukraina, mis on praegu väga suures osas siiski venemeelne, asumisel NATOsse kaotaks Venemaa oma ainsa majanduslikult võimsama liitlase lääne suunal ning lubaks lääneriikide sõjalisel lõal veel rohkem koomale tõmbuda.
See ei saa olla mingil juhul Venemaa eesmärk, kuna juba praegu käivad suured diskussioonid sõjaväebaaside üle Tšehhis ja Poolas.
Samal põhimõttel ei lasknud USA N.Liidul tuumarelvi Kuubale viia.
Juhul, kui NATO laieneks üle kogu Vene-Valgevene läänepiiri, oleks Venemaa julgeolek sellel suunal tõsiselt kahjustatud, kuigi esialgu ei pruugi sealt mingit ohtu paista, võib lõpptulemina Moskva ennast auti mängida.
Me ei saa väita, et ühtne NATO oleks rahumeelsem, kui praegu Venemaast sõltuvad Ukraina ja separatistlik Gruusia.
Kui venelased võiks väita, et neile pole NATO poolt ohtu (suhted on sõbralikud), poleks NATOl ka enam põhjust itta laieneda...
muidu nato laienemise teemal nyt artikkel kah, epl vahendusel:
http://www.epl.ee/arvamus/424209 "itta laienemine ei peaks olema nato olulisim prioriteet"