Olukorrast Tbilisis

Viimaste tundide uudised Tbilisist teevad kindlasti rahutuks. Opsitsiooni meeleavalduse laialiajamine, telekanalite sulgemine ning eriolukorra kehtestamine on meetmed, mis on valitsuse rakendada üksnes viimaste abinõudena konstitutsioonilise korra ja rahu tagamisel. Vähemalt demokraatlikus riigis.

Gruusia võimud on teatanud kolme Vene diplomaadi väljasaatmisest seoses nende osalusega rahutuste korraldamises. Suursaadik Moskvas on tagasi kutsustud konsultatsioonideks. President Saakashvili on otseselt süüdistanud Venemaad Gruusia siseasjadesse sekkumises.

Samas pole opositsiooni rahatugi Badri Patarkatsishvili oma hinanngutes värve kokku hoidnud, süüdistades Gruusia võime fašismis ning teatanud, et tal pole kahju varandusest selle režiimi kukutamiseks.

Kirjutasin ise siin blogis 28. septembril, et Gruusial on ees seismas väga keerulised ajad. Ja mitte üksnes selle pärast, et teatud osal elanikest on tekkinud pettumus ettevõetud reformides. Viimane on oluline (pension ju kõigest 140 krooni kuus), kuid mitte peamine.

Mulle siiski tundub, et praegu Tbilisis arenevate sündmuste peamiseks tõuketeguriks on Gruusia lähenemine NATO liikmelisusele. Lisaks siis veel 10. detsembril kukkuv Kosovo staatuse küsimus. Tuleva aasta aprillis Bukarestis toimuv NATO tippkohtumine peaks loodetavasti tooma Gruusiale MAPi (Membership Action Plan), mis saaks murdepuntkiks riigi strateegiliste julgeolekueesmärkide täitmisel. Pole ilmselt vaja pikemalt seletada, kelle huvide vastu võiks see kõige enam lüüa.

Mis Gruusiat eemaldaks MAPist, on suure sisemise segaduse tekitamine või sellele kaasa aitamine. Tänane päev pole kindlasti olnud Gruusiale kaasaaitav MAPi lähendamisel. Vaatamata kõikvõimalikule provokatiivsele survele tuleb Gruusia juhtkonnal säilitada kaine meel ning asuda opositsiooniga mõistlikkusse dialoogi. Parlamendi esinaine Nino Burdjanadze on sellele ka täna rõhunud.

Nende sündmuste taustal tuleb Gruusia sõpradel, selhulgas Eestil väga tähelepanelikult jälgida olukorda. Tänane sisemine kriis Gruusias võib olla murrangulise tähendusega demokraatia ja vabaduste kinnistumisel endise Nõukogude impeeriumi ruumis. Kui Gruusia peaks ebaõnnestuma, siis selle mõju võib kaasa tuua väga negatiivseid arenguid Euroopa Liidu vahetus naabruses.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Šaakasvili näitab oma tõelist palet, samas hästi illustreerides, kuidas peidetakse sulaselgeid jälkusi Venemaaga kollitamise taha (sarnaselt Eestiga).

Kas teil endal häbi ei ole?
Anonüümne ütles …
Tere,
Kas teil oleks andmeid Gruusia availku arvamuse uuringute kohta?
Netis ei leia midagi.
Tahaks teada parteide või mingi teatud poliitika suuna toetusnumbreid septembris 2007.
saidil www.iri.gov.ge on nagu inf olemas aga ei avane pakitud failid.
tänan!
eva ütles …
Eestil on üks naaber, kes kõigile ümberringi fašismi kaela määrib, nii et selle sõna kõlamisel hakkab paratamatult pilk otsima ütleja seoseid tolle naabriga.

Muide, arvestades, palju nt eile ilmus poolkeelseid ja venemeelseid kommentaare kasvõi Postimehe artiklite külge ja kuivõrd erinesid hindamistulemused tavapärastest, tundub, et "antifašistlikke" propagandarahasid on käiku lastud mujalgi kui Gruusias.
Marko Mihkelson ütles …
Arvamusküsitlusi ei tea kohe mainida, kuid läinud nädalal Gruusias olles kuulsin numbreid, mis annavad Saakashvili toetuseks 20-30 protsenti. Iseenesest mõistlik tulemus demokraatlikus kontekstis.
KT ütles …
kuni suudetakse hoiduda tulistamisest, on asi veel talutav, võib veel rääkida nii seda, et "asjad on kontrolli all" kui ka püsimisest senisel kursil ... mis aga omakorda paneb mõtlema võimude võimele mitte vastata provokatsioonidele.
waasa ütles …
Sellised videod head varju ei heida
http://www.liveleak.com/view?i=35b_1194465888
Marko Mihkelson ütles …
need kaadrid on väga tõsised tõesti. Mida kiiremini suudetakse taastada normaalne olukord, seda parem.
Anonüümne ütles …
Kas te ei leia, et Šaakasvili peaks tagasi astuma?
Marko Mihkelson ütles …
Miks peaks Saakashvili tagasi astuma?
Anonüümne ütles …
Huvitav, et mihkelson jt kommenteerivad samas stiilis, nagu läänes venemaa puhul, et "me peame toetama /pane siia riigipea nimi/, isegi juhul, kui ta ei kavatse käituda lääne normide kohaselt.Parem loota, et asjad hullemaks ei lähe, sest mustale stsenaariumile ei taha mitte mõeldagi. Sellin lääne suhtumine on ida-euroopas enamasti kriitikat tekitanud, nüüd aga kui Mihkelson jt rakendavad sama loogikat šaakasvili puhul, on kõik õige?
Marko Mihkelson ütles …
Salasilm: mulle tundub, et oled pisut valesti aru saanud. Küsimus pole ju persoonides, vaid selles, et demokraatia ning õigusriigi põhimõtted leiaksid järgimist. Gruusia puhul just see kõige olulisem. Lähemal ajal peaks tulema ka Riigikogu Gruusia/Georgia sõprusrühma avaldus, millest ehk näed kinnitust minu eelöeldule.
Anonüümne ütles …
"Miks peaks Saakashvili tagasi astuma?"

Rängad korruptsioonisüüdistused, oponentide vangistamine (kuuldavasti isegi tapmine), sõnavabaduse piiramine, oma rahva peksmine ja gaasitamine nii et sajad inimesed vajavad haiglaravi, massiliste ent rahulike meeleavalduste vägivaldne laialiajamine, sõltumatute välisreporterite sihilik ründamine. Viimase uudise kohaselt peksti läbi Gruusia ombudsman (õiguskantsler) Sozar Subari. Kui sellest ei piisa, siis ma tõesti ei tea, millega üks läänelikuks pürgiva riigi pea veel hakkama peaks saama, et tema rahvas tema tagasiastumist võiks nõuda?

Vt ka Human Rights Watch avaldus: http://hrw.org/english/docs/2007/11/08/georgi17267.htm
Marko Mihkelson ütles …
Kindlasti vajavad paljud Saakashvili vastu esitatud süüdistused uurimist, mistõttu on õigusriigis kohane just seesugune käitumine. Ma pisut kahtlen nendes süüdistustes, mida on näiteks esitanud endine kaitseminister Okruashvili. Kuid jällegi, kedagi ei saa süüdi mõista, kui seda ei ole teinud kohus. Nii ka õigusriigi poole pürgivas Gruusias. Täpselt samuti on väga kahtlane rahumeelse meeleavalduse jõuga laialiajamine, kui selle eesmärgiks pole riigivõimu kukutamine.
Anonüümne ütles …
Jutt ei käi mingis konkreetses kuriteos süüdimõistmisest, vaid kas riigijuhi jätkamine peale selliseid süüdistusi, säherdust käitumist ja ilmset rahva usalduse kaotust on demokraatlikus ühiskonnas normaalne.
Marko Mihkelson ütles …
Kindlasti on eilne päev tagasilöögiks Gruusia pürgimustes ning Saakashvili usalduses nii kodus kui kaugemal. Samas oleks mõistlik ikkagi ära oodata, mis ikka tegelikult põhjustas eilsed jõuvõtted. Alles tunnikese eest kohtusid Tbilisis resideeruvad suursaadikud info saamiseks Gruusia välisministriga ja nelja minuti pärast peaks Saakashvili ise telepöördumise tegema.
Anonüümne ütles …
Ok, paistab et mingit vastust täna ei saa, kuna ootate enne seisukohavõttu juhtnööre. :)
Marko Mihkelson ütles …
Hea Anonüümne, kui Sul muidugi on ikka tegelik nimi ka olemas! Ma ei saa aru sellest sarkasmist, aga olgu pealegi:) Olgu Sul süda rahul, mingeid juhtnööre mulle vaja pole. Vaja on rohkem informatsiooni. Aga vahelduseks loe meie parlamendirühma tänast avaldust. Ehk leiad mõne juhtnööri sealt:)
Anonüümne ütles …
Muide, kuidas suhtute grusiinide peaaegu-naabrimehe Pervez Musharrafi hiljutistesse tegemistesse?

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA