Brüssel võiks öelda viisakalt "ei"

Tänases intervjuus ajalehele Rossiiskaja Gazeta tunnistab Venemaa presidendi nõunik Euroopa Liidu küsimustes Sergei Jastržembski avalikult, et viimasel tippkohtumisel Mafras Putini poolt pakutud idee Venemaa-Euroopa demokraatia ja inimõiguste instituudist peaks Moskva silmis tegelema hakkama eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa (sealhulgas Eesti ja Läti) probleemide lahkamisega.

Kuigi Mafra tippkohtumisel pidas Portugali peaminister Socrates ideed huvitavaks, ei peaks Euroopa Liit sellele siiski oma põhimõttelist heakskiitu andma. Igasugune idee ajutruste luua on iseenesest vaid tervitatav. Lugu on aga hoopis teine, kui selle eesmärgiks on Euroopa Liidu sisemise ühtsuse vastase välispoliitilise survemehhanismi loomine. Viimase ärahoidmiseks peaks Brüssel ning liikmesriigid sellesse ideesse suhtuma küll palju suurema ettevaatusega.

Nimetatud instituudi idee kõlab eriti kummaliselt ajal, mil Venemaa on viimastel aastatel ise piiranud demokraatlikke vabadusi, sealhulgas inimõiguste ja demokraatia eest seisvate kodanikuorganisatsioonide tegevust. Lisaks on Venemaa just praegu tegemas olulisi takistusi rahvusvaheliste vaatlejate tööle lähenevate parlamendivalimiste eel.

Kommentaarid

KT ütles …
juhul kui rajada ühine asutis, mis hakkaks käsitlema inimõiguste probleeme (mis on ju ometigi universaalsed) võrdlevalt ja võrdsetel alustel, siis miks mitte? :)

no näiteks võetaks ette mittekodanike küsimus ja tehtaks võdlev uuring, milline on nende olukord EL ja VF puhul. või siis diskrimineerimise rassilise-keelelise-nahavärvilise tunnuse järgi...

millist uurimismaterjali annaks ainuüksi viimane Russkii Marsh ... loosungitega "tshurki von", "Rossia russkim", "sieg hail, sieg hail, mõ postroim novõi reich" ... no ka poleks siis tore? ;)
06 november, 2007 21:02
Marko Mihkelson ütles …
Karmo: kas sa tõesti usud, et idee on kahepoolsusel põhinev? Raha lubab ju anda üksnes Venemaa ning teemad peaks piirduma Euroopa Liiduga. Koht, kus instituut võiks asuda on kas Belgias, Prantsusmaal või Saksamaaal.
06 november, 2007 22:00
KT ütles …
ei usu, aga unistan:)
06 november, 2007 23:30
Unknown ütles …
Niikaugel siis Euroopa oma väärtustega. Nüüd hakkavad meile seda venkud õpetama..
Kuulge, tahaks eurokraatidelt küsida, mis te mehed teete nalja või?
12 november, 2007 14:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave