Ärevuses Euroopa uue riigi sünni ootel

Vähem kui kuu aega jääb uue iseseisva riigi väljakuulutamiseni Euroopas. Eilseid valimisi Kosovos võib lugeda viimaseks sammuks teel iseseisvusele enne 10. detsembrit, mil kukub ÜRO poolt antud aeg lahenduse leidmiseks Pristina ja Belgradi vahel. Kosovo poliitilised liidrid on teatanud, et ei viivita enam iseseisvuse väljakuulutamisega.

Kosovo staatuse küsimus on mõistagi laiema tähendusega, mõjutades nii regionaalset julgeolekut kui ka võimalikke arenguid näiteks Venemaa ja Gruusia või Venemaa ja Moldova suhetes.

Regionaalselt saab kindlasti lisaks Kosovo enda sisemisele stabiilsusele olema tõsiseks väljakutseks Bosnia ja Hertsegoviina ühtsuse säilitamine. Poliitilise kriisi süvenemine pärast politseireformi põhjalaskmist ning peaminister Nikola Spirici tagasiastumist on paraku lisanud tuld arvamustele ebastabiilsusue suurenemisest ning näiteks Pepublika Srbska eraldumispüüdlustele.

Samas on Bosnia enda poliitikud siiski märku andnud, et nendel kartustel polevat alust ning riiki ei ootavat ees 1990ndate aastate alguse kollaps.

Kosovo staatuse küsimuse lahendamisel suurimat rahvusvahelist vastuseisu omav Venemaa on püüdnud siduda teemat külmutatud konfliktidega Moldovas ja Lõuna-Kaukaasias. Moskva on korduvalt ähvardanud Kosovo iseseisvumise korral samalaadse aktiivsusega Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transdnistria võimalikul tunnustamisel.

Gruusia võimud on väga üheselt sidunud näiteks Abhaasia võimaliku tunnustamise Venemaa poolt võrdväärseks sõja kuulutamisega. Samas on rahvusvaheline üldsus korduvalt rõhutanud, et Kosovo puhul on tegemist unikaalse olukorraga, mida ei saa mingil viisil eeskujuna laiendada teistele regioonidele või külmutatud konfliktidele.

Kosovo iseseisvuse tunnustamine saab olema tõsiseks proovikiviks ka Euroopa Liidu ühtsusele. Tänase päeva seisuga mitte kõik riigid 27st ei ole vaimustuses Kosovo iseseisvumisest. Eriti skeptilised on Kreeka, Küpros, Slovakkia ja Rumeenia. Samal ajal Euroopa suured nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa on juhtimas jällegi valdavat enamust ühendusest, kes on valmis Kosovo iseseisvust tunnustama.

Eesti positsiooni Kosovo iseseisvuse tunnustamisest on küll arutatud valitsuses, kuid sellekohast täpsemat diskussiooni pole veel näiteks Riigikogu väliskomisjonis peetud. Isamaa ja Res Publica Liidu välispoliitika nõukogu arutab seda küsimust oma järgmisel koosolekul 11. detsembril. Isiklikult arvan, et Eesti võiks olla siin selge ja aktiivse hoiakuga, mis toetaks Kosovo iseseisvuse tunnustamist võimalikult kiires tempos.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Mitte et mul sellise arengu üle kahju oleks, aga huvitav oleks teada, kas miski takistab Ida-Virumaal tulevikus samamoodi Eestist eraldumast? Venelaste ja albaanlaste ning riigirahvuse arvuline vahekord on ju kahes piirkonnas praktiliselt identne, samuti ajalooline taust (mõlemad on emariigi maakonnad, millel puudub varasema iseseisvuse kogemus). Kas blogi kirjutaja näeb kahe juhtumi vahel mingeid põhimõttelisi erinevusi?

PS. Eriline "kompliment" Mihkelsonile täiesti kohutava kantseliitliku keelekasutuse eest. "Kosovo staatuse küsimuses suurimat vasuseisu OMAV Venemaa... on Kosovo iseseisvumise korral ÄHVARDANUD SAMALAADSE AKTIIVSUSEGA...". Ohjah... Kangesti huvitaks, millal Mihkelson viimati raamatut (romaani) käes hoidis ja mis ta eesti keele ja kirjanduse hinne oli?
18 november, 2007 16:13
Anonüümne ütles …
Marko koolivennana mäletan, et kirjandus ja eesti keel olid tal koolis viied - muidu oleks tal olnud raske kuldmedaliga lõpetada. Üldiselt pole ta keelel väga vigagi. Kuid alati saaks muidugi parem olla. Kuid Lauri Luige, Jürgen Ligi või Urmas Paeti (kes enne Nõmme linnaosa vanema ametit pidas sarnaselt Markole Postimehes ühte ametit), blogides on keelekasutus veel jubedam.

Tiit
18 november, 2007 18:19
Marko Mihkelson ütles …
Tõnisele: Ida-Virumaa juttu on varemgi kuulda olnud, kuid siin ma ei näe mingisugust sarnasust Kosovoga. See on rohkem lohaka soovmõtlemise vallast. Mäletatavasti viisid just Serbia katsed Kosovos läbi viia etniline puhastus NATO sekkumisele ning nüüd ka Kosovo eraldumiseni.

Nõus Tõnisega, et keel võiks tõesti voolavam olla. Luban ennast parandada. Raamatutele võiks alati jääda rohkem aega. Vastab tõele, et erialane kirjandus (tihti muukeelne) on vähemalt praegu minu lugemisajas esikohal.

Tiidule: tänan korrektse kommentaari eest. Kõik oli täpselt nii, nagu Sul kirjas.
18 november, 2007 19:01
Anonüümne ütles …
Nõus, et Eesti võiks Kosovo küsimuses aktiivsem olla ja selge seisukoha võtta (iseseisvumise poolt siis). Väikeriigina peaksime eriti hästi mõistma, mis tunne on olla ära kasutatav nn. maailamapoliitika suurte poolt.
Pikemas perspektiivis tundub mulle siiski, et Lääne-Balkani suurimaks väljakutseks jääb Bosnia mitte Kosovo.


Väike märkus kah: Bosnia ja Hertsegoviina serblaste osa nimetatakse ikka Republika Srpska.
19 november, 2007 17:25
Anonüümne ütles …
Praktika näitab, et väikesed, või isegi suured erinevused ei mängi kuigi suurt rolli. Olulisem on, kuidas kõik kaugelt paistab, detailidesse pole vaja süveneda. Tähtis on ka, kellele on kasulik, selle järgi siis kujundatakse arvamust. Sellist asja, kui objektiivsus, ei kohta just sageli (sarnaselt ka õiglus, otstarbekus jne.) Eesti arvamus kujuneb (liiga sageli) meie sõprade arvamuse järgi.

Tõnu
19 november, 2007 19:41
Unknown ütles …
Et siis 11. detsembril arutletakse? Ja 10. detsembril kuulutavad nad juba ennast iseseisvaks?
20 november, 2007 02:29
Marko Mihkelson ütles …
Janekile: esiteks on muidugi meie huvides, et Euroopa Liit teeks tunnustamisotsuse ühiselt. Pole välistatud, et see on siiski võimalik ning see toimuks jaanuaris.
20 november, 2007 09:36
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave