Olukorrast Tbilisis
Viimaste tundide uudised Tbilisist teevad kindlasti rahutuks. Opsitsiooni meeleavalduse laialiajamine, telekanalite sulgemine ning eriolukorra kehtestamine on meetmed, mis on valitsuse rakendada üksnes viimaste abinõudena konstitutsioonilise korra ja rahu tagamisel. Vähemalt demokraatlikus riigis.Gruusia võimud on teatanud kolme Vene diplomaadi väljasaatmisest seoses nende osalusega rahutuste korraldamises. Suursaadik Moskvas on tagasi kutsustud konsultatsioonideks. President Saakashvili on otseselt süüdistanud Venemaad Gruusia siseasjadesse sekkumises.
Samas pole opositsiooni rahatugi Badri Patarkatsishvili oma hinanngutes värve kokku hoidnud, süüdistades Gruusia võime fašismis ning teatanud, et tal pole kahju varandusest selle režiimi kukutamiseks.
Kirjutasin ise siin blogis 28. septembril, et Gruusial on ees seismas väga keerulised ajad. Ja mitte üksnes selle pärast, et teatud osal elanikest on tekkinud pettumus ettevõetud reformides. Viimane on oluline (pension ju kõigest 140 krooni kuus), kuid mitte peamine.
Mulle siiski tundub, et praegu Tbilisis arenevate sündmuste peamiseks tõuketeguriks on Gruusia lähenemine NATO liikmelisusele. Lisaks siis veel 10. detsembril kukkuv Kosovo staatuse küsimus. Tuleva aasta aprillis Bukarestis toimuv NATO tippkohtumine peaks loodetavasti tooma Gruusiale MAPi (Membership Action Plan), mis saaks murdepuntkiks riigi strateegiliste julgeolekueesmärkide täitmisel. Pole ilmselt vaja pikemalt seletada, kelle huvide vastu võiks see kõige enam lüüa.
Mis Gruusiat eemaldaks MAPist, on suure sisemise segaduse tekitamine või sellele kaasa aitamine. Tänane päev pole kindlasti olnud Gruusiale kaasaaitav MAPi lähendamisel. Vaatamata kõikvõimalikule provokatiivsele survele tuleb Gruusia juhtkonnal säilitada kaine meel ning asuda opositsiooniga mõistlikkusse dialoogi. Parlamendi esinaine Nino Burdjanadze on sellele ka täna rõhunud.
Nende sündmuste taustal tuleb Gruusia sõpradel, selhulgas Eestil väga tähelepanelikult jälgida olukorda. Tänane sisemine kriis Gruusias võib olla murrangulise tähendusega demokraatia ja vabaduste kinnistumisel endise Nõukogude impeeriumi ruumis. Kui Gruusia peaks ebaõnnestuma, siis selle mõju võib kaasa tuua väga negatiivseid arenguid Euroopa Liidu vahetus naabruses.
Kommentaarid
Kas teil endal häbi ei ole?
Kas teil oleks andmeid Gruusia availku arvamuse uuringute kohta?
Netis ei leia midagi.
Tahaks teada parteide või mingi teatud poliitika suuna toetusnumbreid septembris 2007.
saidil www.iri.gov.ge on nagu inf olemas aga ei avane pakitud failid.
tänan!
Muide, arvestades, palju nt eile ilmus poolkeelseid ja venemeelseid kommentaare kasvõi Postimehe artiklite külge ja kuivõrd erinesid hindamistulemused tavapärastest, tundub, et "antifašistlikke" propagandarahasid on käiku lastud mujalgi kui Gruusias.
http://www.liveleak.com/view?i=35b_1194465888
Rängad korruptsioonisüüdistused, oponentide vangistamine (kuuldavasti isegi tapmine), sõnavabaduse piiramine, oma rahva peksmine ja gaasitamine nii et sajad inimesed vajavad haiglaravi, massiliste ent rahulike meeleavalduste vägivaldne laialiajamine, sõltumatute välisreporterite sihilik ründamine. Viimase uudise kohaselt peksti läbi Gruusia ombudsman (õiguskantsler) Sozar Subari. Kui sellest ei piisa, siis ma tõesti ei tea, millega üks läänelikuks pürgiva riigi pea veel hakkama peaks saama, et tema rahvas tema tagasiastumist võiks nõuda?
Vt ka Human Rights Watch avaldus: http://hrw.org/english/docs/2007/11/08/georgi17267.htm