See salapärane Badri ja Vene tankid

Kõik, kes tahavad teada Gruusia viimaste päevade sündmuste võimalikest tagamaadest ning ühest peamisest niiditõmbajast - Badri Patarkatsishvilist, nendel soovitan lugeda Vladimir Socori tänast analüüsi. Eriti paluksin seda lugeda ühel endisel Eesti kaitseministril ja mõnel tema erakonnakaaslasel, et oma järgmistes blogilugudes pisut laiemat silmavaadet omada.

On kahju, et Gruusia võimud pole siiani astunud samme eriolukorra äramuutmiseks. Loodetavasti ei kehtestatud seda siiski vaid ebamugava meedia summutamiseks (nagu Imedi telekanal). Mida päev edasi, seda rohkem tekitab see küsitavusi Gruusia sõprade ja partnerite hulgas. Ka Riigikogu väliskomisjoni arutlus päädis täna seisukohaga, et Tbilisi enda huvides oleks eriolukorra võimalikult kiire tühistamine.

Samal ajal ilmusid Gruusia konfliktide lahendamise ministri David Bakradze vahendusel täna avalikkuse ette teated sellest, et Venemaa olevat suunanud Abhaasiasse uue koguse raskerelvastust ja lisajõude (5 tanki T-72, 4 laskeseadeldist Grad, 5 BMPd, 7 haubitsat ja umbes 200 sõjaväelast, peamiselt Tšetšeeniast). Võib vaid oletada, miks Venemaa hoiab ja suurendab raskerelvastust nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias.

Ja lõpetuseks on mul vaatamata kõigele hea meel, et Eesti välisministeerium tegi täna lõpuks esimese ametliku avalduse olukorrast Gruusias. Parem hilja, kui mitte kunagi, öeldakse selle kohta.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Socor ei ütle mu meelest midagi uut. Jah, Badril on omad plaanid, ei ole puhas poiss. Et Socoril Gruusiast mustvalge pilt on, teame ka juba varasemast -- tal pole Saakašvili suhtes ainsatki kriitilist sõna. Suurtel autoriteetidelgi on vahel kivistunud vaateid.

Maksab siiski tähele panna, et opositsiooniparteide suhtumine Patarkatsišvili presidendiambitsioonidesse on külm ja juba tuldi välja oma ühiskandidaadiga.

Aga see jutt, et Venemaa öelnud lahti relvastusleppest selleks, et suurendada väekontingenti lõunaregioonis teeb muregtküll. Või tuleks seda jamaks pidada?
Anonüümne ütles …
mul on üks ebamugav, aga huvitav küssa: kaugele võib šaakašvili minna, et lääs tast lahti ütleks? (Isegi juhul, kui š. end endiselt läänemeelseks deklaleerib)
Marko Mihkelson ütles …
Klausile: jah, ega Socor midagi uut ju kirjutagi, kuid tema analüüsidel on hea kokkuvõttev ning terane iseloom. Samas on ta Tbilisis (ja mujalgi) tihe külaline ning seetõttu ka adekvaatsem pilt, kui paljudel muidujutustajatel. Raskerelvastuse teema on tõesti tõsine jutt (Bakradze uudist ei saa kinnitada), mis võib olla seotud nii CFE kui Kosovoga. Lõuna-Osseetias käies teadsid kohalikud samuti öelda, et Venemaa hoiab raskerelvastust (Grad, soomukid) regiooni põhjaosas. Lähemad nädalad ehk kuud on kriitilised, nagu arvab ka Socor.

Salasilm: ma arvan, et see piir on käes. Kui president sooviks veel kuidagi päästa MAPi, siis tuleks tal mõned soovitused kiiresti läbi seedida. Teisalt pole küsimus Ss, vaid ikkagi reformide küsimuses. See on toetuse (mitte personaalse) lähtekoht
Anonüümne ütles …
Kas asjade sellises valguses poleks Lääne riikidel (pigem EU, sest USAl on käed kinni) mõttekas saata Gruusiasse probleemsete piirkondade piirile mingisuguseid rahuvalvejõudusid? Et vältida nii Gruusia kui ka Venemaa provokatsioone ja välistada see, et VF valimiste kiiluvees rullitakse Gruusiast üle?
Anonüümne ütles …
Muidugi EUl on omad probleemid, aga tehniliselt on ju sellest aastast olemas nö lahingugrupid. Ei tea mis riigid praegu selles osalevad, aga järgmise aasta algusest läheb ülesanne Põhjala lahingugrupile (Rootsi, Soome, Eesti, Iirimaa, Norra).
Anonüümne ütles …
Šaakasvili võib selles jutus vahetada Putini ja Patarkatsishvili Hodorkovski (või Berežovski) vastu, sest situatsioon on täpselt sama - ent vaadake, kuidas liikumist demokraatia eest ning jõhkrast (ent paraku ameerika-meelsest) diktaatorist vabanemiseks spinnitakse "konstitutsioonivastaseks", sõltumatut meediat "propagandaks" ja nii edasi. Öökima ajav silmakirjalikkus.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA