Loed, kuid ei usu oma silmi

Venemaa valimiskampaania on võtmas ikka üha pööratumaid tuure. Hea tuttava soovituste kaudu leidsin viite ühele Vene blogosfääri allikale. Sergei Hudijevi ajaveebis avaldati teisipäeval Ühtse Venemaa Kemerovo regionaalse organisatiooni poliitikanõukogu sekretäri kiri kohaliku söetööstusettevõtte tegevdirektorile.

Selles öeldakse sõna sõnalt, et ettevõtte keeldumist Ühtse Venemaa valimiskampaania rahastamisest käsitletakse kui Putini kursi mittetoetamist.

Tänane ajaleht Gazeta on oma artiklis teatanud, et tegemist olla võltsinguga. Kui tegemist ongi võltsinguga, jätab taoliste teemade isegi sarnane tõstatamine ikka päris kõheda tunde. Kas tõesti on ajalugu selle väärastunumal moel kordumas?

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Oh sa naiivne mees! Kust sa võtad et Eestis teistmoodi on. Näiteks kui Tartu linnas mõni ettevõtte ei toeta Reformparteid, siis tal lihtsalt läheb halvasti. Järgmine kord talle ei anta litsentsi, talle tuleb "üllatuslikult" kontroll või tehakse muul moel ata-ata. Oravad on lihtsalt nii targad, et kirjalikus vormis nad seda juba ei tee. Küsi oma kolleeg Ansipilt, kuidas Tartus asjad käivad. Aga küllap ka mujal Eestis.

Ja ära ole nii naiivne!
24 november, 2007 09:38
Indrek ütles …
ma ikka veel imestan, et inimesed imestavad selle üle mis Venemaal toimub.

kas keegi tõesti usub, et seal saab kunagi inimlikkus ja mõistuslikkus võitu selle vägivalla ja anarhia üle, mis on seda maad (selle loomise hetkest alates) valitsenud.
24 november, 2007 19:56
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave

EUROOPA LIIT ANDIS EESTILE TIIVAD

Kujutis
Maailma vabade rahvaste tippliigasse Euroopa Liitu pääsemine on olnud Eestile kõige pöördelisemaks sündmuseks pärast iseseisvuse taastamist. See on aidanud meil ehitada, arendada ja kindlustada oma iseseisvat väikeriiki moel, mis muidu oleks selles ohtuderikkas turbulentses maailmas olnud kas võimatu või kaugelt enam vaeva ja aega nõudev. Meie iseseisvus on täna palju kindlamatel alustel just tänu Euroopa Liidule.         Juba peaaegu ühe inimpõlve jagu oleme nautinud neid vabadusi ja võimalusi, mis meie tänases argipäevas tunduvad nii iseenesestmõistetavad. 20 aastaga on Eesti inimeste elujärg ja elukvaliteet teinud läbi mitmekordse hüppe paremuse suunas. Kui 2004. aastal oli meie rahvuslik kogutoodang 12 miljardit eurot, siis praegu küünib see juba üle 38 miljardi euro. Inimese kohta on rahvuslik rikkus kasvanud 8000 eurolt enam kui 28 000 eurole aastases võrdluses. See poleks olnud reaalne meie endi pingutuseta, kuid Euroopa Liidu antud tiivad on kandnud meid kaug...
Lisateave