See salapärane Badri ja Vene tankid

Kõik, kes tahavad teada Gruusia viimaste päevade sündmuste võimalikest tagamaadest ning ühest peamisest niiditõmbajast - Badri Patarkatsishvilist, nendel soovitan lugeda Vladimir Socori tänast analüüsi. Eriti paluksin seda lugeda ühel endisel Eesti kaitseministril ja mõnel tema erakonnakaaslasel, et oma järgmistes blogilugudes pisut laiemat silmavaadet omada.

On kahju, et Gruusia võimud pole siiani astunud samme eriolukorra äramuutmiseks. Loodetavasti ei kehtestatud seda siiski vaid ebamugava meedia summutamiseks (nagu Imedi telekanal). Mida päev edasi, seda rohkem tekitab see küsitavusi Gruusia sõprade ja partnerite hulgas. Ka Riigikogu väliskomisjoni arutlus päädis täna seisukohaga, et Tbilisi enda huvides oleks eriolukorra võimalikult kiire tühistamine.

Samal ajal ilmusid Gruusia konfliktide lahendamise ministri David Bakradze vahendusel täna avalikkuse ette teated sellest, et Venemaa olevat suunanud Abhaasiasse uue koguse raskerelvastust ja lisajõude (5 tanki T-72, 4 laskeseadeldist Grad, 5 BMPd, 7 haubitsat ja umbes 200 sõjaväelast, peamiselt Tšetšeeniast). Võib vaid oletada, miks Venemaa hoiab ja suurendab raskerelvastust nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias.

Ja lõpetuseks on mul vaatamata kõigele hea meel, et Eesti välisministeerium tegi täna lõpuks esimese ametliku avalduse olukorrast Gruusias. Parem hilja, kui mitte kunagi, öeldakse selle kohta.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Socor ei ütle mu meelest midagi uut. Jah, Badril on omad plaanid, ei ole puhas poiss. Et Socoril Gruusiast mustvalge pilt on, teame ka juba varasemast -- tal pole Saakašvili suhtes ainsatki kriitilist sõna. Suurtel autoriteetidelgi on vahel kivistunud vaateid.

Maksab siiski tähele panna, et opositsiooniparteide suhtumine Patarkatsišvili presidendiambitsioonidesse on külm ja juba tuldi välja oma ühiskandidaadiga.

Aga see jutt, et Venemaa öelnud lahti relvastusleppest selleks, et suurendada väekontingenti lõunaregioonis teeb muregtküll. Või tuleks seda jamaks pidada?
13 november, 2007 00:40
Anonüümne ütles …
mul on üks ebamugav, aga huvitav küssa: kaugele võib šaakašvili minna, et lääs tast lahti ütleks? (Isegi juhul, kui š. end endiselt läänemeelseks deklaleerib)
13 november, 2007 00:45
Marko Mihkelson ütles …
Klausile: jah, ega Socor midagi uut ju kirjutagi, kuid tema analüüsidel on hea kokkuvõttev ning terane iseloom. Samas on ta Tbilisis (ja mujalgi) tihe külaline ning seetõttu ka adekvaatsem pilt, kui paljudel muidujutustajatel. Raskerelvastuse teema on tõesti tõsine jutt (Bakradze uudist ei saa kinnitada), mis võib olla seotud nii CFE kui Kosovoga. Lõuna-Osseetias käies teadsid kohalikud samuti öelda, et Venemaa hoiab raskerelvastust (Grad, soomukid) regiooni põhjaosas. Lähemad nädalad ehk kuud on kriitilised, nagu arvab ka Socor.

Salasilm: ma arvan, et see piir on käes. Kui president sooviks veel kuidagi päästa MAPi, siis tuleks tal mõned soovitused kiiresti läbi seedida. Teisalt pole küsimus Ss, vaid ikkagi reformide küsimuses. See on toetuse (mitte personaalse) lähtekoht
13 november, 2007 09:49
Anonüümne ütles …
Kas asjade sellises valguses poleks Lääne riikidel (pigem EU, sest USAl on käed kinni) mõttekas saata Gruusiasse probleemsete piirkondade piirile mingisuguseid rahuvalvejõudusid? Et vältida nii Gruusia kui ka Venemaa provokatsioone ja välistada see, et VF valimiste kiiluvees rullitakse Gruusiast üle?
13 november, 2007 14:46
Anonüümne ütles …
Muidugi EUl on omad probleemid, aga tehniliselt on ju sellest aastast olemas nö lahingugrupid. Ei tea mis riigid praegu selles osalevad, aga järgmise aasta algusest läheb ülesanne Põhjala lahingugrupile (Rootsi, Soome, Eesti, Iirimaa, Norra).
13 november, 2007 14:53
Anonüümne ütles …
Šaakasvili võib selles jutus vahetada Putini ja Patarkatsishvili Hodorkovski (või Berežovski) vastu, sest situatsioon on täpselt sama - ent vaadake, kuidas liikumist demokraatia eest ning jõhkrast (ent paraku ameerika-meelsest) diktaatorist vabanemiseks spinnitakse "konstitutsioonivastaseks", sõltumatut meediat "propagandaks" ja nii edasi. Öökima ajav silmakirjalikkus.
14 november, 2007 10:16
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave