Euroopa Liidul homme tugevusproov

Veel kaks kuud tagasi ei tahtnud Euroopa Liidu välisministrid midagi tõsiselt kuulda Gruusiat ähvardavast agressioonist. Gruusia küsimust ei tahetud võtta kohtumiste ametlikku päevakorda, kuna sellega kardeti Venemaad ärritada. Umbes sama retoorika kõlas ka NATO Bukaresti tippkohtumise eel, kui küsimuseks oli MAPi andmine Gruusiale.

Nüüd on olukord pöördeliselt muutunud. Vähemalt formaalselt. Homme kogunevad Brüsselis Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy kutsel Euroopa Liidu valitsusjuhid erakorralisele kokkusaamisele. Teemadeks Gruusia ja Venemaa. Mis veelgi tähelepanuväärsem - Euroopas on koguni viidatud võimalike sanktsioonide rakendamisele Venemaa vastu. Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner (pildil) oli üks nendest, kes sellise ähvarduse välja käis.

Homne päev saab Euroopa Liidule tõeliseks tugevusprooviks. Kui kohtumine päädib üksnes Venemaa käitumise kõvasõnalise hukkamõistuga, siis võib öelda, et Euroopa Liidu autoriteet demokraatlike väärtuste ja vabaduste kaitsel muutub väga küsitavaks.

Moskvas muidugi ollakse veendunud, et lõhed Euroopa Liidus ei luba 27 liikmesmaal jõuliste sammudega välja tulla. Samas ollakse vähemalt näiliselt mures just nimelt võimalike sanktsioonide pärast. Seepärast on Vene diplomaatia võtnud viimastel päevadel erilise tähelepanu alla Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Soome "moosimise". Soome president Halonen on jõudnudki juba teatada, et tema ei toeta sanktsioone Venemaa vastu.

Mida siiski homsest kohtumisest oodata? Erakorralist ülemkogu võiks lugeda õnnestunuks, kui riigid lepiksid kõigepealt kokku kiires abipaketis Gruusiale. Selle osisteks võiksid olla näiteks ESDP rahuvalvemissiooni saatmine Gruusiasse, viisalihtsustuslepingu kiirendatud sõlmimine, laiaulatusliku humanitaar- ja ülesehitusabi andmine (kui vaja, siis läbi rahvusvahelise doonorkonverentsi), Euroopa Liidu diplomaatilise kohaloleku suurendamine tervikuna Lõuna-Kaukaasias, sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamine sõja algepisoodide väljaselgitamiseks.

Lisaks Gruusia suunale peaks Euroopa Liit oluliselt tugevdama oma naabruspoliitika idadimensiooni, mis tähendab eeskätt Ukraina, Moldova ja Lõuna-Kaukaasia suunal selgemat käitumist. Ka võiks Euroopa Liit praegu ära kasutada hirmu SRÜ teiste liikmete hulgas ning aktiviseerima energipoliitikaalast koostööd Kasahstani ja Turkmenistaniga.

Just energiajulgeolek peaks olema rõhutatud teema ka homsel kohtumisel. Miks ei võiks tulla homme Brüsselist sõnum, et liikmesmaad võtavad konkreetselt panustada näiteks Nabucco gaasijuhtme kiirele ellurakendamisele. Energiakoostöös Venemaaga peaks aga jõuliselt tõstatatama energiaharta tähtsus.

Ja lõppeks ikkagi tõuseb vähemalt avalikkuse huvi keskmesse küsimus: mida otsustab Euroopa Liit teha Venemaaga? Teade sellest, et suhted ei saa enam olla "business as usual", kõlaks õõnsalt ning see tähendaks läbikukkumist. Miinimum, mida Brüsselist homme oodata, oleks Euroopa Liidu ja Venemaa koostööleppe läbirääkimiste ühemõttelist peatamist ning koos sellega võimaliku viisavabadusjutu lõpetamist. Teatavasti peaks nende kõneluste teine voor toimuma 16. septembril. Tõsi, Venemaa tänastele liidritele need kaks teemat eriti suurt süümepiina ei tekitaks.

Ühismeelt konkreetsete sanktsioonide osas oleks homme ilmselt raske oodata. Kuna see eeldab konsensust, siis eriti Itaalia ja mõnede teiste riikide vastuseis oleks ilmne. Küll ma ei välistaks, et kuluaarides võetakse arutada võimalike sanktsioonide nimekiri. Kõige toimivamaks seejuures oleksid need meetmed, mis puudutaksid otseselt personaalseid huvisid nii Venemaa föderaaltasandil kui ka Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Olen juba varemgi siin blogis maininud, et ainus, mida Moskvas tõepoolest kardetakse, on personaalsete liikumis- ja majanduspiirangute kehtestamine.

Mõistagi oleks liigne oodata selliste meetmete väljakuulutamist just homme, kuid vähemalt idee tasandil võivad need mõtted idanema hakata. Peaasi, et valitsusjuhid annaksid homme Brüsselis jõulise ning konkreetsete sammudega sisustatud sõnumi nii Gruusiale, Venemaale kui kogu läänemaailmale. Euroopa Liidul pole täna suuremat väljakutset kui Venemaa liidrite ohtlike ambitsioonide taltsutamine.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ei usu, et EL millegi märkimisväärsega hakkama saab. Deklareeritakse "karmi hukkamõistu", aga ei midagi reaalset. Ja praktikas kahjuks jätkubki "business as usual". EL on ennast oma praktilisema meelega elanike silmis välispoliitika koha pealt täielikult diskrediteerinud. Ehk tulekski kokkuvõtteks deklareerida hoopis seda, et EL-i välispoliitika on ebaõnnestunud üritus ja EL jääb edaspidi ainult oma territooriumil toimuva juurde, mida ta siiski üsna hästi korraldada suudab (siseturg jms).
KT ütles …
kui hinnata sanktsioonide tõenäosust skaalal pigem jah - pigem ei ... siis karta on, et pigem ei.

PKL ja viisaleppe alased pidurdused võivad tulla, ja neid ilmselt kästiltaksegi kui karistust ... aga need ei ole sanktsioonid.

pool-provotseeriv küsimus - kas EV RK EL asjade komisjon on kokkuleppele jõudnud edasiste sammude suhtes?
Marko Mihkelson ütles …
KT - sinu viimasele küsimusele on vastus jaatav:)
KT ütles …
mnjah, mitte just kuigi informatiivne vastus ... aga no olgu, milline küsimus, selline ka vastus:)

kas on võimalik pisut valgust heita nendele tulevastele sammudele?
Unknown ütles …
...see oleks siis küll EL-i täielik läbikukkumine,kui ei jõuta nüüd ühiselt kindlale üksmeelele mida ette võtta Venemaa suhtes.(Venemaa on praegu ooterežiimil,et "noh tahaks näha mida te siis ette võtate")Ja Soome poolt oli samuti veider,kui teatas,et nemad ei toeta sanktsioone Venemaa vastu,aga nii ju lastakse Venemaal samamoodi tulevikus edasi tegutseda,antakse nö."vabad käed",mingit kartuse tunnet ei teki,pigem karistamatuse tunne.("et oh olid paha poiss aga ära sa järgmine kord enam nii tee eks")See on jah eriti nõme,kui EL midagi ette ei võta,tundub,et energia on palju olulisem.Nõme!!! Siis on EL ikka päris lammas mis lammas.Alla igasuguse arvestuse.Selline kuri kahtlus on,et Venemaa lihtsalt üritab end kõikjale sisse mängida ja EL-i ümber sõrme keerata,kaval nagu alati,nagu raske haigus millest pärast on raske lahti saada,Venemaad ei tasuks kunagi nii sinisilmselt võtta kui ta välja näitab,kurjus jääb ikka kurjuseks alatiseks.EL laseb ikka endal ajud pehmeks rääkida.
EL peab kohe kindlasti mingi karistuse rakendama,ilma ei tohi mingil juhul jätta.
tambet ütles …
Soome on nagu ta on. Kuigi tõsiselt loodan, et EL kohtumiselt tuleb mingi reaalne "piits" venele, ei ole see lootus suur.
Tegelikult on see proovikivi EL olemusele - saab seda tulevikus võtta kui riikide ühendust koos kõige selle juurde kuuluvaga või ainult jutuklubina.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED

Are we ready for World War III?