Putin vormistati rahvuslikuks liidriks

Mida oligi vaja tõestada. Nagu siin blogis sai mõne aja eest kirjutatud, ei jäta Venemaa president Vladimir Putin Kremlist välja kolides midagi saatuse hoolde. Tema tänane otsus asuda Ühtse Venemaa liidriks (tõsi küll, parteisse astumata!) veenab, et kauaräägitud võimu ümberkonfigureerimine Venemaal on jõudmas oma lõppfaasi.

Esiteks tähendab see seda, et partei "apoliitilise" esimehe koha kaudu vormistati Vladimir Putin täna sisuliselt rahvuslikuks liidriks. Teiseks viib võimu nn parteistamine selleni, et riigis hakkab sarnaselt omaaegsele NLKPle taaskord esimest viiulit mängima mitte president või isegi peaminister, vaid see, kes juhib parteid. Loomulikult võib partei liider olla samal ajal siis kas president või peaminister.

Ja kuna vähemalt tänases kontekstis puudub 2-miljonilise liikmeskonnaga Ühtsele Venemaale vähegi arvestatav alternatiiv (isegi siis, kui valimised oleksid vabad), siis "suveräänse demokraatia" tingimustes tähendab see võimupartei liidrile tagatult kõige mõjuvõimsamat positsiooni riigis.

Kindlasti ei muuda see Venemaa võimusüsteemi läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Pigem tsementeerib see veelgi võimu tsentraliseeritust, mis kaugemas perspektiivis ei saa olla kuigi jätkusuutlik. Ka muutub kogu otsuste langetamise protsess senisest veelgi kinnisemaks ning arusaamatumaks, kusjuures pole lõpuni välistatud ka konflikt partei liidri ja presidendi vahel. Vähemalt kehtiva konstitutsiooni järgi on viimasel avalikku võimu ja voli tunduvalt rohkem.

Kuid eks sellega pole ilmselt kogu võimuraputus Venemaal veel lõppenud. Märgilised sündmused on veel ees. Eriti muidugi 7. mail Medvedevi ametisseastumine ning sellele järgnevad sammud. Kuid enne seda võivad asjaosalised ise rahulikult pikkadele pühadele vastu minna.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave