Hea uudis Euroopa energiapoliitikale
Uudis sellest, et Euroopa Liit on saavutanud Turkmenistaniga kokkuleppe 10 miljardi kuupmeetri maagaasi impordiks alates 2009. aastast, kõlab lootustandvalt. See on tegelikult esimene kord, mil Euroopal on õnnestunud ühiselt saavutada läbimurre kavandatava Nabucco torujuhtme "gaasistamiseks".
Kui kokkulepe Turkmenistaniga õnnestub ka tegelikult realiseerida (põhiprobleem muidugi Kaspia torujuhtme puudumine või Iraan), siis see oleks korraga Euroopa Liidu esimeseks tõsiseks sammuks energiakoostöös Kesk-Aasiaga ning aitaks kaasa gaasitarnete diversifitseerimisele.
Kuigi 10 miljardit kuupmeetrit on kõigest kolmandik Nabucco aastasest läbilaskevõimest ning alla 2 protsendi Euroopa Liidu gaasitarnete aastavajadusest, on juba kokkulepe ise väga tähenduslik.
Loomulikult ei meeldi see uudis Venemaale, kes on seni olnud väga edukas Kesk-Aasia, sealhulgas Turkmenistani energiahõlvamises. Lisaks on Venemaa jõudsalt murendanud Euroopa hoiakut Nabucco suhtes konkureerivate Blue ja South Streami projektidega.
Moskval pole kuigi keeruline ka nüüd peale jääda, sest Kaspia mere juriidiline segapundar on ehk tõsiseim takistus Kesk-Aasia maagaasi transportimisel Euroopasse Venemaast mööda minnes.
Kuid eks omal ajal oli tugev vastuseis ka Bakuu Ceyhani naftajuhtmele, mis tänaseks on väga õnnestunud projekt. Vähemalt täna ei saa keegi Euroopas enam rääkida, et Nabuccol puuduks gaasiallikas.
Kui kokkulepe Turkmenistaniga õnnestub ka tegelikult realiseerida (põhiprobleem muidugi Kaspia torujuhtme puudumine või Iraan), siis see oleks korraga Euroopa Liidu esimeseks tõsiseks sammuks energiakoostöös Kesk-Aasiaga ning aitaks kaasa gaasitarnete diversifitseerimisele.
Kuigi 10 miljardit kuupmeetrit on kõigest kolmandik Nabucco aastasest läbilaskevõimest ning alla 2 protsendi Euroopa Liidu gaasitarnete aastavajadusest, on juba kokkulepe ise väga tähenduslik.
Loomulikult ei meeldi see uudis Venemaale, kes on seni olnud väga edukas Kesk-Aasia, sealhulgas Turkmenistani energiahõlvamises. Lisaks on Venemaa jõudsalt murendanud Euroopa hoiakut Nabucco suhtes konkureerivate Blue ja South Streami projektidega.
Moskval pole kuigi keeruline ka nüüd peale jääda, sest Kaspia mere juriidiline segapundar on ehk tõsiseim takistus Kesk-Aasia maagaasi transportimisel Euroopasse Venemaast mööda minnes.
Kuid eks omal ajal oli tugev vastuseis ka Bakuu Ceyhani naftajuhtmele, mis tänaseks on väga õnnestunud projekt. Vähemalt täna ei saa keegi Euroopas enam rääkida, et Nabuccol puuduks gaasiallikas.
Kommentaarid
marko, kas peamine probleem venemaaga normaalsel suhtlemisel on see, et venemaa pole demokraatlik riik, või on miski muu?
kuid mõnes mõttes on see siiski õige tähelepanek. olulistes majandus- ja energiaküsimustes ununevad inimõigused ja kõikvõimalikud muud vabaduse küsimused enamus riikides (k.a ELis ja Eestis), aga energiata kukuksid majandused lihtsalt kokku. paratamatus.
Vahe venega on siiski olemas - Türkmenistan ei suuda ei Eestit ega EU-d kuigi palju ohustada, Vene poliitika agressiivsus on väljapoole suunatud ja ohtlik naabritele.
Pole just kena sellist vahet teha, peaksime "meie ühiste väärtuste" eest seismisel järjekindlamad olema aga ... majad tahavad kütmist ja elektritki vaja gaasist teha, nii unustatakse ideed ja nauditakse mugavat elu.
Tõnu
Ei ole ju võimalikud ühepoolsed head suhted või mis.
Kui vaadata maailmas ringi, et mis riikide hulgast siis valida naftatarnijaid, siis eriti suurt valikut pole siin pole...