Venemaa peidetud "sissitegevus" Gruusias
Samal ajal, kui Gruusia president Mihheil Saakašvili on pakkunud Abhaasiale ja Lõuna-Osseetiale kõigiti tarka ja laiaulatuslikku autonoomiat, püüab Venemaa hoida oma sissitegevusega separatiste Moskva embuses. Venemaa presidendi Vladimir Putini tänane korraldus Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanike (pange tähele, mitte ainult Vene kodanike) kaitseks ei ole lihtsalt tavaline päevakäsk.
Sisuliselt on tegemist omalaadse Venemaa ametliku sissitegevusega suveräänse riigi territooriumil, mille terviklikkst ning puutumatust on muuseas Moskva ise korduvalt kinnitanud. Venemaa enda ajakirjandus hindab seda, kui sammu separatistide ametliku tunnustamise suunas.
Mõjutatuna korrasga nii Kosovo iseseisvumisest kui NATO laienemiskavadest, püüab Venemaa nähtavasti tugevdada oma "sillapead" Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Senini on nende tegevus jäänud läänemaailma täieliku tähelepanuta.
Minu arvates on äärmiselt oluline praegusel ajahetkel lääneriikide, sealhulgas Eesti toetus Tbilisi püüdlustele lahendada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktid sisuliselt föderalismini ulatuvate ettepanekute alusel. Sama tähtis on kõigiti vastu seista Venemaa hiilivale tunnustamispoliitikale.
Meie välisminister võiks selle teema kindlasti võtta koos kolleegidega Euroopa Liidu ministrite järgmise kohtumise päevakorda. Gruusia saatus on tänasel päeval suurema ja laiema tähendusega, kui keegi võiks mugavalt mõelda. NATO tippkohtumine Bukarestis näitas, et Euroopas on pessimiste küllaga. Seepärast peame meiegi oma veenmistööd partnerite seas veelgi laiendama.
Sisuliselt on tegemist omalaadse Venemaa ametliku sissitegevusega suveräänse riigi territooriumil, mille terviklikkst ning puutumatust on muuseas Moskva ise korduvalt kinnitanud. Venemaa enda ajakirjandus hindab seda, kui sammu separatistide ametliku tunnustamise suunas.
Mõjutatuna korrasga nii Kosovo iseseisvumisest kui NATO laienemiskavadest, püüab Venemaa nähtavasti tugevdada oma "sillapead" Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Senini on nende tegevus jäänud läänemaailma täieliku tähelepanuta.
Minu arvates on äärmiselt oluline praegusel ajahetkel lääneriikide, sealhulgas Eesti toetus Tbilisi püüdlustele lahendada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktid sisuliselt föderalismini ulatuvate ettepanekute alusel. Sama tähtis on kõigiti vastu seista Venemaa hiilivale tunnustamispoliitikale.
Meie välisminister võiks selle teema kindlasti võtta koos kolleegidega Euroopa Liidu ministrite järgmise kohtumise päevakorda. Gruusia saatus on tänasel päeval suurema ja laiema tähendusega, kui keegi võiks mugavalt mõelda. NATO tippkohtumine Bukarestis näitas, et Euroopas on pessimiste küllaga. Seepärast peame meiegi oma veenmistööd partnerite seas veelgi laiendama.
Kommentaarid
Kas venelased jäid nüüd vahele?