Moldova piirivalvuri küsimus

Esimene küsimus, mille meile (Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioonile) esitas Moldova piirivalvur ööl vastu eilset Mogiljov-Podolski piiripunktis, puudutas mitte meie dokumente, vaid NATOt. Pole midagi öelda, Bukaresti tippkohtumine on teinud ära rohkem, kui paljud kallid teavituskampaaniad kokku.

Nooremapoolse piirivalvuri küsimus oli muidugi alatoonioga. Miks ikka Ukrainal peaks olema asja NATOsse? See ju ei anna midagi, pigem lõhkuvat suhteid. Teadagi kellega. Kuid eks tema küsimus siiski reetis, millest mõeldakse.

Paradoksaalne, kuid põhiseaduslikult neutraalses Moldovas on NATO meelseid elanikke pisut enamgi kui Ukrainas. Vähemalt nii kogesime oma eilsetel kohtumistel Moldova pealinnas. Moldova tänased liidrid usuvad, et neutraalsuse formaalne rõhutamine aitab neil lahendada probleemid separatistliku "Dnestri-äärse vabariigiga" ja surub Vene väed lõplikult Moldova territooriumilt välja.

Kena, kui see lootus ka teostuks. Siiani pole see veel suuri vilju kandnud. Samas pidas Moldova president Voronin mõned päevad tagasi separatistide liidri Smirnoviga esimese telefonikõne viimase seitsme aasta jooksul. Lootuses kuidagigi lähenevate parlamendi- ja presidendivalimiste eel (need on 2009 kevadel) külma konflikti lahenduse poole lükata. Lootus on siiski väga väike. Samavõrd neutraalsuse küsimusega on põhiseaduses määratletud ka riigi unitaarsus, mistõttu iga muutus Tiraspoliga kompromissi näol oleks siingi raskesti teostatav.

Kuid need polnud kaugeltki ainukesed teemad, millest kolmapäeval rääkisime oma kolleegidega Moldova parlamendist. Kohtumisel parlamendi esimehe Marian Lupu, aseesimehe Iurii Rosca ning välis- ja Euroopa integratsiooni komisjoni esimehe Grigori Petrencokga olid jutuks nii kahepoolsed suhted kui Moldova Euroopa püüdlused.

Ja siin on Eestil ette näidata väga hea seis. Meid usualdatakse ning meisse usutakse. Peaasi, et olemasolevad tihedad poliitilised kontaktid edendaksid ka kaubavahetust (näiteks Moldova heade veinide jõudmist meie turule) ning konkreetsete projektide elluviimist.

Ah jaa, see pilt siin loo juures pole sugugi juhuslik. Eile öösel teel Ukrainast Moldovasse tuli meie bussil ka väga rasketele teeoludele korraks alla anda. Kummivahetusele on siin kaasa aitamas meie tubli suursaadik nii Moldovas kui Ukrainas Jaan Hein.

Kommentaarid

KT ütles …
kuivõrd nad ise end arvavad olevat EL "uus naabrus" või siis VF "lähinaabrus"?
10 aprill, 2008 14:02
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave