Eesti peaks olema solidaarne Leeduga

Tuleval nädalal otsustavad Euroopa Liidu välisministrid, kas liikuda edasi mandaadi andmise suunas läbirääkimiste alustamiseks Venemaaga uue partnerlusleppe sõlmimiseks või mitte.

Loomulikult võib öelda, et alati on kõnelused paremad paljast ja tuimast vetostamisest. Seda olen ka mina alati rõhutanud ja jään oma arvamuse juurde ka praegu. Ometi on Venemaa viimaste kuude tegevus oma Euroopa naabrite suunal olnud kõike muud, kui kinnitus strateegilisest partnerlusest või vähemalt soovist selle saavutamiseks.

Leedu diplomaadid andsid täna mõista, et on valmis eeloleval nädalal kindlalt seisma oma positsioonide kaitsel. Leedule teeb muret "Sõpruse" naftajuhtme blokeerimine, oma ärimehe kadumine Kaliningradi oblastis ning Venemaa provotseeriv tegevus Georgia ja Moldova konfliktipiirkondades.

Nendest teemadest vähemalt kaks puutuvad otseselt kokku ka meie huvidega. Esiteks on Leedu naftatöötlemistehase saatus sama oluline ka meile, sest sealt tuleb absoluutne enamus Eestis tarbitavast autokütusest. Teisalt mainis ka Riigikogu oma eilses avalduses, et Venemaa tegevus Georgia suveräänsuse ohustamisel võib omada negatiivset mõju Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerluseppe heakskiitmisele.

Igatahes peaks Eesti positsioon olema täna selge ja nõudlik. Leedu hoiak võib näida radikaalsena, kuid see väärib kindlasti suuremat solidaarsust meie senisest pisut segasest hoiakust. Eriti, kui arvestada, et Reformierakond võttis nii jõuliselt sõna Georgia toetuseks. Kas seda hoiakut kannab ka oravast välisminister? Juba homme arutame seda koos välisministriga Euroopa Liidua asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil.