Välisministeerium puhkusel?

Kui ei teaks, tunduks, et meie välisministeerium on läinud kollektiivpuhkusele. Kui jälgida ministeeriumi kodulehekülge või ministri äsjaseid avaldusi, siis näib, et meie jaoks pole üldse oluline, mis sünnib meie välispoliitika ühes sihtriigis Gruusias.

Hea erakonnakaaslane Mart Laar viitas oma paari-päeva-taguses Berliini esinemises, et Lääs on jätnud Gruusia abistamise tahaplaanile. Kardan, et vähemalt meie välisministeeriumi väliselt vaikiv käitumine jätab meistki täpselt sama mulje.

Alates 7. novembrist (ehk siis erakorralise olukorra kehtestamisest Tbilisis) on meie välisministeerium väljastanud vaid 1 (ühe) seisukoha: kliimamuutustega kohanemine nõuab riikidelt solidaarsust. Ei ühtegi ametlikku silpi olukorrast Gruusias. Isegi mitte ministri blogis.

Seevastu näiteks Rootsi välisminister Carl Bildt on oma blogis mitmel korral teemale tähelapnu pööranud. Rääkimata siis teistest Gruusia "Uutest Sõpradest", nagu Läti, Leedu, Tšehhi ja teised riigid.

Olen kuulnud isegi arvamusi, et kas me ikka peaks "kuumas olukorras" oma arvamisega sekkuma. Kurb, kas aprillisündmused ja kiire toetus meile on juba meelest läinud? Küsimus pole ju ühe või teise poliitiku toetamises, vaid reformide jätkumise pooldamises.

Kardan, et meie hästi toimiv saatkond Tbilisis ei suuda peita Eestis asuva peamaja välist abitust. Minu arvates on see lihtsalt skandaalne, et Eesti vaikib seal, kus meie välispoliitiline kaal on ehk suurim. Tõstatan selle küsimuse kindlasti Riigikogu väliskomisjoni istungil eeloleval esmaspäeval.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Tao rauda, kuni ta kuum on?
Marko Mihkelson, suurem osa teie viimase n2dala postitustest on Gruusia teemalised. Aga kuidas on lood Pakistaniga? Tuumariigis on samuti eriolukord kehtestatud, ajakirjanikke ja kohtunikke vahistatakse jne. Globaalses m6ttes on Pakistani syndmused palju olulisemad, kui Gruusia nagin. Ja ei yhtki kommentaari teie blogis? Kurb kyll, kui meie MPdele ainult l2hiv2lismaa huvi pakub...
11 november, 2007 08:30
Marko Mihkelson ütles …
Hea Anonüümne, väga õige tähelepanek - Pakistanis toimuv on mõistagi globaalsema kaaluga, kui sündmused meie välispoliitika ühes sihtriigis Gruusias. Pakistanist olen siin blogis küll varem kirjutanud. Loodan seda tühimikku täita:)
11 november, 2007 10:28
Anonüümne ütles …
Just nimelt, meie prioriteedid peavad olema paigas. Kõike "head" korraga ei saa, peab tegema valikuid.

Nagu tänases Välismäärajas öeldud, peab Eesti olema tähelepanelik end-NL riikide suhtes. Eriti nende suhtes, kus veel lähi-keskperspektiivis (võibolla) midagi päästa annab - Gruusia, Ukraina, Moldova... Pakistan on end-Briti asumaa ja oma asukoha tõttu Lääne tähelepanu keskmes niigkuinii. Sama ei saa aga alati öelda varem nimetatud riikide kohta (Ukraina oma suuruse tõttu muidugi ületab uudisekünnist).
11 november, 2007 18:06
Anonüümne ütles …
Marko,
igav on lugeda jutukesi stiilis välisministeerium oh ja ah. Proovi veidikenegi üle olla.
12 november, 2007 07:07
Marko Mihkelson ütles …
Hea Anonüümne, ma ei mõista, millest üle olla. Kas abitusest? Lihtsalt käega lüüa? Sorry, kuid siin ei näe küll asjalikku kriitikat. Mida me lõppeks tahame? Ikka seda, et Eesti oleks välispoliitikas proaktiivne riik. Eriti seal, kus meie sõnal ka selge kaal. Tänasel väliskomisjoni istungil on kohal nii Margus Kolga kui Toomas Tirs (kahjuks küll mitte minister), eks siis näe, miks meil see madal profiil võetud.
12 november, 2007 08:13
Unknown ütles …
Lõpuks ometi keegi midagi Eestis hakkab ka tegema. See, et paet eelistab kõrvad ludus istuda on teada.. Aga mida ülejäänud raskekahurivägi siiani teinud on?
12 november, 2007 13:55
Marko Mihkelson ütles …
Tänasel väliskomisjoni istungil oli teema tunni jagu arutlusel. Kohal olid välisministeeriumi diplomaadid Margus Kolga ja Toomas Tirs. Kahjuks küll polnud kutsutud välisministrit. Tunnistati, et avalikust seisukohavõtust on tõepoolest hoidutud. Seepeale sai siiski osutatud, et Eesti ei tohiks hoiduda aktiivsest (sealhulgas avalikust) hoiakust teemade suhtes, mis on meie välispoliitilise päevakorra tipus. Gruusia demokraatlikud reformid on aga just see teema. Täna kuulsin tuttavatelt Tbilisis kinnitust oma seisukohtadele. Vaatamata Harry Lahteina ja tema kolleegide tublile tööle on Eesti tervikuna siiski märkamatu.
12 november, 2007 16:59
Anonüümne ütles …
Jumal tänatud, et Eesti pole välispoliitilises kõlas sisepoliitilise häälega: püüda igas asjas pidevalt kõiketeadvalt sedastada tõde ja armastust...
Seda pole meile vaja.
Diplomaatia ongi muide peen värk!
12 november, 2007 22:08
Marko Mihkelson ütles …
Viimasele anonüümsele: loe VMi viimast avaldust.
12 november, 2007 22:58
Anonüümne ütles …
Väga praktilise poole pealt pean lisama, et 10.11 olin üsna hädas otsustamisega, kas saata grupp eestlasi Gruusiasse või mitte. Välja oli ju siiski kuulutatud eriolukord, kuid tõesti, VMi koduleheküljelt ei suutnud ma välja lugeda, kas inimesi on sinna ikka mõistlik ja turvaline saata. Meie saatkonna telefon ei vastanud (jah, ma tean, et inimestel on laupäev vaba päev, aga tegu ei olnud ju tavaolukorraga). Väga sõbralik VMi valvesekretär ei osanud muud soovitada, kui et olla ettevaatlik ja jälgida, mida meedia kirjutab. Otsutavaks osutus Gruusia partneri e-kiri, mis soovitas meil mitte tulla, lihtsalt ärevas keskkonnas ja osaliselt liikumispiirangutega linnas polevat võimalik reforme edendavat projekti mõistlikult läbi viia. Me ei läinud. Kindlustuskompanii ütles, et rahvarahutustest, sõjaseisukorrast, streikidest jne tingitud põhjuseid EI LOETA kindlustusjuhtumiteks. Säh sulle reisitõrkekindlustust.
14 november, 2007 17:04
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave