Soomes elavneb NATO-arutelu

Soome välispoliitika instituut (UPI) avaldas teisipäeval väga huvitava analüüsi NATOst ning Soome suhetest alliansiga. Vaatamata selle, et tegemist on hinnangutes ettevaatlikult positiivse dokumendiga, on see siiski oluliseks lisanduseks vaikselt hoogu koguvale arutelule Soome ja NATO tulevikusuhetest. Tuleval nädalal peaks analoogse raportiga välja tulema ka Soome välisministeerium.

Vaikse hooga on see arutelu mõistagi seetõttu, et ükski minu Soome kolleeg ei söanda seda teemat tõsisemalt päevapoliitikasse tuua. Rahva vastuseis on liiga suur. Viimaste küsitluste kohaselt umbes 50 protsenti soomlastest on NATO liikmelisuse vastu ja kõigest neljandik poolt. Veel neljandikul ei ole arvamust kujunenud. Ilmselt ainus poliitiline tasand, kus nimetet teema võiks tõsisemalt tõusta, on tulevased presidendivalimised. Kuid isegi see on väga ja väga enatlik arvamus.

Viimastel kuudel tubli tähelepanu saanud Soome kaitseminister Jyri Häkämies on arvanud, et Helsingi peab esmalt selgeks saama Euroopa Liidu kaitsegarantiide loogika. Kui need garantiid on seotud NATOga, siis lisab see uue tahu ka Soome vastavasisulisse arutellu.

"Soome suhted NATOga nüüd ja tulevikus on poliitiline küsimus, sest see on debatt mitte üksnes alliansist, vaid see on ka sellest, kuidas meie ennast näeme. Debatt on sellest, kuidas meie näeme Soome rolli maailmas ja milline see peab olema," kirjutatakse raportis.

Sisuliselt osutab UPI raport tõsiasjale - 12 aastat pärast liitumist Euroopa Liiduga on Soome jõudmas uue tõsise välis- ja julgeolekupoliitilise küsimuseni. Euroopa Liidu liikmeks astudes oma traditsioonilisest neutraalsuspoliitikast taandunud Soome on eeskätt Venemaa autoritaarsete tendentside ajel üha rohkem sunnitud mõtlema oma rahvsuvahelistele julgeolekugarantiidele.

Teisalt rõhutab raport, et julgeolekupolitiiliste hoiakute kaudu ei kuulu Soome kuidagi Lääne-Euroopa riikide sekka, kuhu ennast meelsasti paigutatakse. Pigem vastupidi.

Raportis on muide ka rõhutatud, et Soome võimalik liikmestaatus NATOs võib vaid ajutiselt halvendada suhteid Venemaaga. Kuigi ma ise olen kuulnud mõnesid Vene analüütikuid arvamas, et Soome liitumine NATOga oleks suurim Venemaa reetmine, ei omaks see tõesti suuremat veetormi klaasis, kui seda oli Balti riikide liitumine NATOga.

UPI analüüs rõhutab muuhulgas, et Sooome peaks NATOga liituma vaid siis, kui on valmis kaitsma teisi alliansi liikmesmaid. "Kui Soome poliitilised otsustajad ja tema kodanikud ei tunne, et rünnak Istanbuli, Washingtoni või Tallinna vastu oleks nõnda tähtis Soomele, et see peaks koheselt pakkuma oma abi, võimalikult ka sõjaväeüksuste saatmise kaudu, siis Soome ei peaks saama NATO liikmeks," kirjutatakse raportis ning rõhutatakse, et sel juhul ei maksa Soomel oodata ka teiste abi.

Kommentaarid

Vali Dool ütles …
Selline mulje, et NATOt pole vaja ja saame ise hakkama tekib kergelt, kui lapsest peale relvaga ringi roomata. Soome totaalkaitse ning sõjaväe maine on ülikõrge. Paraku nii kõrge, et arvatakse, et nooh, nad veel mäletavad seda talvesõda! Ja kui ei mäleta, siis no proovigu tulla!

Petlik kujutelm, ehkki relva keerutab kesmine soome noor kindlasti kogenumalt kui eestlane.
Anonüümne ütles …
mhmh. Poola ratsavägi näitas end I maaimasõjas end heast küljest, seetõttu sest ei loobutud ja saadeti hiljem saksa tankide ja kuulipildujate vastu.

Probleem on ikka selles, et ega natol pole midagi vastu pakkuda halvemate suhete eest venemaaga.

Äkki lõpetaks selle ilkumise sommide kalla ära? Neil pole mingit vajadust omi suhteid venkudega tumestada, lihtsalt selle pärast, et meie tahame...
Marko Mihkelson ütles …
To salasilm: Sinu viimasest lõigust ei saa päris hästi aru. Ilkumine sommide kallal? Blogilugu ju viitab üksnes arutelule, mis Soomes käib. Arvan, et see on põhimõtteline küsimus ennekõike Soomele endale. Ka suhted Venemaaga. Kas 100kilomeetrine autojärjekord piiril on normaalsete suhete tunnus? Või 1. jaanuarist kehtima hakkavad puidutollid? NATO muidugi neid ei lahenda, kuid ega tee ka raskemaks. Võtame kasvõi Norra, kellel NATO liikmena ju samuti mitte kõige hullemad suhted Venemaaga.
Anonüümne ütles …
Ilkumise all pidasi silmas seda eesti ajakirjanduses hoomatavat suhtumist, kui soome poliitikas jutt, et näe, meie siin julgeme venele näpuga näidata ja oleme väga vaprad, samas sommid ei julge, igavesed persepugejad sellised.

Mihlel Mutt kirjutas väga hästi selle erineva suhtumise teemal mõni aeg tagasi "Arvamuskultuuris", et ega meil ei olegi venemaaga suhetes muud valkut kui idealism, samas sommidel pragmatism.
Marko Mihkelson ütles …
To salasilm: jah, sellega olen küll nõus. Kuid eks sõbralikku osutamist on ka teiselt poolt lahte kuulda olnud:)

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA