Eesti-Vene suhete lähitulevik

Viimase nädala meediaruumist võib teha huvitava järelduse - Riigikogu valimiste järel on Eesti-Vene suhete tulevikust räägitud rohkem Moskvas kui Tallinnas. Eks Ühtse Venemaa poliitikute lootused ja panused olid tehtud sõsarale - Keskerakonnale, mistõttu ka omapoolset pettumust on raske varjata.

Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšjov tegeles nädala algul uudiste ja arvamuslugude järgi otsustades üksnes Eesti teemadega. Seejuures jõudis ta lausa soovitada Eesti-Vene suhete parema tuleviku nimel võtta Keskerakond valitsusse.

Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov arvas, et Eesti uus valitsus võiks olla Venemaa suunal pragmaatilisem. Föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov ütles aga otse, et parempoolsete jõudude võit Eestis on viide fašistlike meeleolude kasvule siinpool Narva jõge. Ja ennast vene rahvuslaste liidriks passitav Dmitri Rogozin kutsus lausa üles jõumeetmeid kasutama Eesti vastu.

Ükskõik, millised pole ka Venemaa poolsed arvamused ning hinangud meie valimistulemustele, nendest on vähe mõju Tallinna ja Moskva suhete lähitulevikule. Riikidevahelised suhted ei saa olla sõltuvuses asjaolust, kas ühel või teisel erakonnal on Venemaa võimuparteiga leping või mitte.

Olgugi, et Venemaa Riigiduuma äsja loodud parteideülene välispoliitika nõukogu töökava neljandas punktis on selgelt kirjas - "meie parteide liitlased on Venemaa liitlased", ei ole see toimiv ega jätkusuutlik strateegia. See lõhnab rohkem Nõukogude ajastu järgi, kui Moskva püüdis mujal maailmas haarata kontrolli läbi kommunistlike parteide toetamise ja rahastamise. Teame hästi, et see kukkus haledalt läbi.

Eesti-Vene suhete lähitulevikku hakkavad enim mõjutama kaks teemat - kas ja millise lahenduse saab nn pronkssõduri saaga ning millised teemad tõusetuvad algavas Venemaa valimiskampaanias. Täna on muide 19 regioonis üle Venemaa valimised, mida peetakse ka detsembrikuiste Riigiduuma valimiste peaprooviks. Huvitav näha, kas ja millise enamuse siis võimupartei Ühtne Venemaa saab.

Arvestades asjaolu, et Eesti kuvand on Venemaa massiteadvuses tugevalt negatiivse kallakuga, on raske eeldada, et Kremli PR-manipulaatorid lisaksid sellele lähematel nädalatel ehk kuudel positiivset tooni. Välisjõududele vastandumine on mugav teema Venemaa enda valimiste kontekstis, mistõttu võib tõenäoliselt karta Moskva poolse retoorika ägenemist lähikuudel.

Eesti uus valitsus, kes loodetavasti saab õnnistuse täna algavate ametlike kõneluste järel, peaks olema valmis senisest läbimõeldumalt tõrjuma Venemaa desinformatsiooni ning vaenuõhutamist. Vaid selge (teiste sõnadega ka konstruktiivne) ja järjekindel poliitika idanaabri suunal võib anda tulemusi. Sama loogikat peab arendama ka Euroopa Liidu kontekstis, missuhtes on PCA loodetavad kõnelused uueks tõsiseks proovikiviks.