Saksa utoopia näeb Euroopa Liidus Mongooliat ja Venemaad

Rooma lepete 50. aastapäeva aegu on mõistagi palju kirjutatud Euroopa Liidu minevikust ja tänapäevast. Financial Timesi Saksamaa väljaanne proovis aga kätt ennustamisega ning avaldas visiooni Euroopa Liidust 50 aasta pärast. Selle utoopia (nii kutsuks mina seda) järgi oleks aastal 2057 Euroopa Liidus 51 liikmesmaad, nende hulgas Mongoolia, Kasahstan ja Venemaa. Kandidaatideks aga tõusnud Saudi Araabia, Iraan, Iraak ja Iisrael/Palestiina...

Ajakirjanik Wolfgang Proissli kirjutatud lugu räägib sellest, mis juhtub enne seda, kui 50 aasta pärast kohtuvad Euroopa Liidu liikmesmaad Moskvas. Selleks hetkeks on liidu suunanäitajateks ja peamõjutajateks kujunenud Venemaa ja Türgi.

Proissli arvates saab Euroopa Liidu tuleviku jaoks murranguliseks 2022. aasta, mil Ameerika Ühendriigid on lõpuks sunnitud lahkuma Iraagist. Samal aastal astub USA välja ka NATOst. Areenile astub selleks hetkeks juba 78aastane Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröder, kelle vahendustegevus Iraagis toob pildile Venemaa. Viimane saab Iraagi rahustamise eest vastutasuks lubaduse saada Euroopa Liidu liikmeks. See juhtub 2032. aastal. Poola mure, et Venemaa ei täida Kopenhaageni kriteeriume, on Schröderile kui vesi hane selga.

Sellest utoopilisest, kuid siiski põnevat ja provokatiivset mõtteainet pakkuvast artiklist leiab teisigi "pärle". Nagu näiteks see, et Prantsusmaa presidendivalimised 2007 võidab sotsialist Segolene Royal ning prantslased hääletavad teist korda Euroopa Liidu põhiseadusleppe maha. Või et see, et briti tabloid Sun läheb Gazprom-Media omandusse. Või see, et alates 2017 kogunevad liikmesmaade valitsusjuhid üle nädala Brüsselis. Ja nii edasi.

Päris põnev oleks mõelda ehk visioneerida, mis saab meist 50 aasta pärast nendes suurtes geopoliitilistes mängudes, mis meid nii või teisiti ees ootavad.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave