Saksa utoopia näeb Euroopa Liidus Mongooliat ja Venemaad

Rooma lepete 50. aastapäeva aegu on mõistagi palju kirjutatud Euroopa Liidu minevikust ja tänapäevast. Financial Timesi Saksamaa väljaanne proovis aga kätt ennustamisega ning avaldas visiooni Euroopa Liidust 50 aasta pärast. Selle utoopia (nii kutsuks mina seda) järgi oleks aastal 2057 Euroopa Liidus 51 liikmesmaad, nende hulgas Mongoolia, Kasahstan ja Venemaa. Kandidaatideks aga tõusnud Saudi Araabia, Iraan, Iraak ja Iisrael/Palestiina...

Ajakirjanik Wolfgang Proissli kirjutatud lugu räägib sellest, mis juhtub enne seda, kui 50 aasta pärast kohtuvad Euroopa Liidu liikmesmaad Moskvas. Selleks hetkeks on liidu suunanäitajateks ja peamõjutajateks kujunenud Venemaa ja Türgi.

Proissli arvates saab Euroopa Liidu tuleviku jaoks murranguliseks 2022. aasta, mil Ameerika Ühendriigid on lõpuks sunnitud lahkuma Iraagist. Samal aastal astub USA välja ka NATOst. Areenile astub selleks hetkeks juba 78aastane Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröder, kelle vahendustegevus Iraagis toob pildile Venemaa. Viimane saab Iraagi rahustamise eest vastutasuks lubaduse saada Euroopa Liidu liikmeks. See juhtub 2032. aastal. Poola mure, et Venemaa ei täida Kopenhaageni kriteeriume, on Schröderile kui vesi hane selga.

Sellest utoopilisest, kuid siiski põnevat ja provokatiivset mõtteainet pakkuvast artiklist leiab teisigi "pärle". Nagu näiteks see, et Prantsusmaa presidendivalimised 2007 võidab sotsialist Segolene Royal ning prantslased hääletavad teist korda Euroopa Liidu põhiseadusleppe maha. Või et see, et briti tabloid Sun läheb Gazprom-Media omandusse. Või see, et alates 2017 kogunevad liikmesmaade valitsusjuhid üle nädala Brüsselis. Ja nii edasi.

Päris põnev oleks mõelda ehk visioneerida, mis saab meist 50 aasta pärast nendes suurtes geopoliitilistes mängudes, mis meid nii või teisiti ees ootavad.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave