Millal saab Eesti esimese miljardäri?

Majandusajakirja Forbes järjekordne miljardäride edetabel on omamoodi mõõdik maailma majanduse ja heaolu arengust ning jaotumisest.

Kunagi varem pole see nimekiri olnud nii pikk - 946 meest ja naist, 178 rohkem kui eelmisel aastal. Kaks kolmandikku suutsid aastaga kasvatada oma rikkust, mille kogumaht on nüüdseks 3,5 triljonit dollarit. Suurimaks varanduse tootjaks on olnud üleilmse kinnisvaraturu järsk tõus ning mõistagi kõikvõimalike maavarade kõrge hinnatase.

Tõsi, tegemist on dollari miljardäridega. Kui võtta euro aluseks, siis on see nimekiri pisut lühem, kuid see ei oma lõppeks erilist tähendust. Hoopis huvitavam on jälgida, kuidas tipprikkus maailmas jaotub. Kuigi vaieldamatu liidrikoht kuulub Ühendriikidele, on ka teised hakandu kõvasti järgi võtma. Oma esimese miljardäri said sellel aastal Rumeenia, Serbia, Omaan ja Küpros.

Loo juurde toodud kaart näitab Euroopa, Lähis-Ida ja Aasia "rikkusetorne". Hallid tsoonid näitavad miljardäride puudumist. Nagu näha, oleme koos Soome ja Balti lõunanaabritega Euroopa hall ala, kus siinsed kodanikud pole jõudnud veel oma rikkust üheksakohaliseks numbriks kasvatada.

Euroopa liidrid on aga Saksamaa ja Venemaa, kellel vastavalt 55 ja 53 miljardäri. Venemaa ületab aga mahult Saksamaad 37 miljardi dollariga (vastavalt 282 ja 245). Huvitav areng on toimunud ka Aasias, kus Jaapan on oma 20aastase juhtrolli andnud käest Indiale (vastavalt 24 ja 36 miljardäri).

Eestis on teatavasti küll olemas omad kroonimiljardärid, kuid Forbesi edetabelisse pääsemine on kõigile veel kauge unistus. Ma ei tea, kas keegi seda üldse mingiks eesmärgiks või unistuseks seab, kuid püüelda sinna poole pole patt.