Gaasikartell võib saada reaalsuseks

Aprilli algul Kataris kogunev maailma gaasitootjate liit (loodi 2001) võib teha otsuse kauaräägitud gaasikartelli (nn gaasi OPEC) loomiseks. Venemaa ajalehe Kommersant andmetel võivad sellega liituda neli riiki - Alžeeria, Trinidad ja Tobago, Venetsueela ning Venemaa.

Nelja peale kokku kontrollivad need riigid umbes kolmandikku maailma teadaolevatest maagaasi varudest. Lisaks suudavad need neli riiki samaaegselt mõjutada nii Ameerika Ühendriikide LNG (veeldatud maagaas) turgu (Trinidad ja Tobago ning Venetsueela) kui Euroopa gaasivarustust (Alžeeria ja Venemaa). Esialgu jäävad kartellist eemale Iraan ja Katar, kes kahepeale kontrollivad veel kuni 30 protsenti maagaasi varudest.

Analüütikute hinnangul on gaasikartelli loomise peamiseks ajendiks LNG turu kiire areng, mis on muutmas maagaasi turgu rahvusvaheliseks, mis pole enam üksi sõltuv torujuhtmetest. Teisalt on kahtlemata kartelli loomine Venemaa huvides, kes soovib suurendada seeläbi oma mõju kui maailma energia suurriik.

Gaasikartelli võimalikust loomisest on räägitud juba mõnda aega. Novembris tegeles selle võimaliku mõju ja julgeolekuriskidega näiteks ka NATO.

Kuni viimase ajani pidasid võimalikud asjaosalised ise jutte gaasikartelli loomisest pelgalt kuulujutuks. Muutuse tõi Venemaa presidendi Vladimir Putini hiljutine visiit Lähis-Idasse, kus ta esimest korda oma kommentaarides ei välistanud kartelli loomist. Lisaks neljale võimalikule ühinejale on positiivset meelsust avaldanud ka Iraan. Eks 9. aprillil Dohas paista, kas ja millisel kujul see kartell realiseerub.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave