Kas Oranž 2 tulekul?

Poliitiliselt nii kuuma nädalavahetust, kui käimasolev, pole Ukrainas olnud 2004. aasta Oranžist revolutsioonist alates. Toonase võimumuutusega presidendiks tõusnud läänemeelne Viktor Juštšenko on 2006. aastal vahetult pärast gaasikriisi valitud ning Venemaa poole hoidva parlamendienamusegaga vägikaigast vedanud juba pikka aega. Ja seda üpris tulutult ning oma toetajaskondagi kaotades.

Täna pidas nn oranž liikumine Kiievis oma kongressi, kus kohalolnute kinnitusel oli Juštšenko teatanud, et saadab ülemraada laiali, kui selle enamus peaks toetama uue fraktsiooni moodustamist ning seeläbi ka peaminister Viktor Janukovitšile konstitutsioonilise enamuse andmist parlamendis.

Tänaseks ja homseks on oodata Kiievi kesklinna meeleavaldusi mõlema Viktori toetuseks. "Oranžid" peaksid nõudma raada laialisaatmist ning "sinised" jällegi presidenti oma sammudest hoiduma.

Kogu selles poliitilises kriisis on paljuski süü ei kellelgi teisel kui president Viktor Juštšenkol endal. Täpsemini maksavad praegu kätte need vead ja tegematajätmised, mis saatsid Juštšenko esimest valitsemisaastat. Kuid samas oleks liiga lihtsustatud panna kogu süüd osatisele selgrootusele, mida Juštšenko pärast revolutsiooni näitas.

Segadused Ukrainas ning süvenev poliitiline kriis on mõistagi eeskätt nende huvides, kes tahaksid ära hoida Kiievi lähenemise NATOle ja Euroopa Liidule. On korduma kippuv tõde, et mida edukam on Ukraina vaba ja demokraatliku riigi ehitamisel, seda märkimisväärsem on sama mõju ka Ukraina idanaabrile - Venemaale. Seepärast on sündmuste kulg Ukrainas läänemaailmale, sealhulgas meile, üliolulised.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave