Lord Oweni unistused
Eilne Tartu Ülikooli aulaloeng oli pühendet Rooma lepingute 50. aastapäevale. Euroopa Kolledži kutsutuna oli esinejaks tõeliselt rahvusvaheline mees, Briti endine välisminister David ehk Lord Owen.
Mees, kes võib olla laiemalt sai tuntuks oma poliitikukarjääri lõpul endise Jugoslaavia läbirääkijana, jättis oma ligemale tunnise jutuga küll pisut kobava mulje.
Eriti hämmastas mind tema Venemaa-analüüs, mis sisuliselt hindas Putini tegevust progressiivseks ning rääkis unistavalt koguni sellest, et Venemaa võiks saada Euroopa Liidu liikmeks. Ka ühele küsimusele Läänemere gaasijuhtmest ei suutnud Lord Owen leida midagi taunitavat ehk kaheldavat, viidates, et see olla hea energiatarnete diversifitseerimisprojekt.
Iseenesest pole ju sellises lähenemises ka midagi üllatavat, kuid murelikuks teeb teadmine, et Lord Owen oli neli aastat (2002-2005) naftakompanii Jukose rahvusvahelise lüli president. Seega pidanuks ju Jukose endise omaniku Mihhail Hodorkovski saatus kuidagigi mõjutama tema arusaamu tänapäeva Venemaast. Jutt näitab, et mitte.
Euroopast rääkides taunis ta britile omaselt ideed Euroopa Liidu ühisest välisministrist ning pakkus välja, et eesistujariikide roteerumismehhanismis omaksid vedavat rolli suuremad riigid.
Kuid hoolimata arvamustest, mida mina ei jaga, oli Lord Oweni esinemine igati hää täiendus meie enda välispoliitilisele mõttearendusele. Usun, et juba eeloleval nädalal pakub Lennart Meri suursugune mälestuskonverents uusi huvitavaid ja mõtlemapanevaid esinejaid ja esinemisi.
Mees, kes võib olla laiemalt sai tuntuks oma poliitikukarjääri lõpul endise Jugoslaavia läbirääkijana, jättis oma ligemale tunnise jutuga küll pisut kobava mulje.
Eriti hämmastas mind tema Venemaa-analüüs, mis sisuliselt hindas Putini tegevust progressiivseks ning rääkis unistavalt koguni sellest, et Venemaa võiks saada Euroopa Liidu liikmeks. Ka ühele küsimusele Läänemere gaasijuhtmest ei suutnud Lord Owen leida midagi taunitavat ehk kaheldavat, viidates, et see olla hea energiatarnete diversifitseerimisprojekt.
Iseenesest pole ju sellises lähenemises ka midagi üllatavat, kuid murelikuks teeb teadmine, et Lord Owen oli neli aastat (2002-2005) naftakompanii Jukose rahvusvahelise lüli president. Seega pidanuks ju Jukose endise omaniku Mihhail Hodorkovski saatus kuidagigi mõjutama tema arusaamu tänapäeva Venemaast. Jutt näitab, et mitte.
Euroopast rääkides taunis ta britile omaselt ideed Euroopa Liidu ühisest välisministrist ning pakkus välja, et eesistujariikide roteerumismehhanismis omaksid vedavat rolli suuremad riigid.
Kuid hoolimata arvamustest, mida mina ei jaga, oli Lord Oweni esinemine igati hää täiendus meie enda välispoliitilisele mõttearendusele. Usun, et juba eeloleval nädalal pakub Lennart Meri suursugune mälestuskonverents uusi huvitavaid ja mõtlemapanevaid esinejaid ja esinemisi.
Kommentaarid
põhimõttelistes asjades ei saa olla peenutsemist.
imestama pani tõesti see, kui ütles, et vist mingi umbes 20 aasta pärast võiks venemaa ELi liige olla. Gruusia koha pealt oli ta ka häma jutuga. Türgi liitumist vist pooldas?! Nojah, Eesti on lähemal Ukrainale, Venemaale ja Gruusiale, sellepärast neil (SB-l) ongi nii kohati tobe arusaam normaalsusest.
Sellepärast loodangi, et Teie, hr mihkelson, oleksite eesti välispoliitika ajamises ikka eesotsas. Saaksite oma mõtteid vist rohkem rakendada. Mulle sümpatiseeriks eriti, kui te oleksite isegi välisminister.
PS! kas teie kõnet lordile eelnenud loengut lossi tänaval oleks kuskilt näha? ise sinna kahjuks ei jõudnud.
Pean tunnistama, et Lord Owenile eelnenud loengi Lossi tänava auditooriumis pidasin PP punktidele toetudes. Ehk siis tekst puudub ja PP skeemid ei pruugi anda täit ülevaadet. Kui siiski huvi, võin selle saata meiliga. Minu aadress: marko. mihkelson@riigikogu.ee.
PS: kes loeb seda ja oli üleeilsel loengul, siis tänud hea vastuvõtu ja huvitavate küsimuste eest!