Läti on tõsiste valikute ees

Juba mõnda aega küdenud poliitiline kriis Lätis on nüüdseks jõudmas oma kulminatsiooni. President Vaira Vike-Freiberga on oma julge sammuga pannud Läti rahva tõsise valiku ette: kas soovite oligarhilis-korruptiivse mõjutusega poliitilise süsteemi võidukäiku või teeb Läti läbi enesekorrektsiooni.

Seoses puhkenud poliitilise kriisiga on Läti-Vene piirilepingu sõlmimine muutunud küsitavaks. Isegi kui see märtsi lõpul alla kirjutatakse, siis pole täna selge, mis saab sellest parlamendis. Eriti juhul, kui Freiberga algatatud referendum võib viia ennetähtaegsete valimisteni.

Läti kriisil on veel üks taust. See on justkui paratamatuks järjeks nendele segadustele, mis on Ida- ja Kesk-Euroopa siirderiikides viimastel aastatel oluliselt kõigutanud nende rahvusvahelist mainet ja usaldusväärsust.

Seni on Eesti ühe vähese Euroopa idaranna riigina suutnud pääseda tõsisest sisepoliitilisest kriisist. Ka seepärast on eriti oluline loodava koalitsiooni õnnestumine.

Kommentaarid

Muidumeez ütles …
Seoses selle postitusega tekib küsimus, et millest käib jutt. Ehk tegelikult kajastatakse meil ülimalt vähe seda, mis toimub lõunanaabrite juures. Vaatasin Postimeest, EPL-i ja Delfit, aga peale selle, et kaks last vajusid läbi jää ei hakka eriti midagi silma ei Läti ega Leedu kohta. Huvitav, kas tõesti meie inimesi ei huvita lõunanaabrid, sest no ei kajastata nendest infot...
15 märts, 2007 16:25
Marko Mihkelson ütles …
Muidumehele: lisasin tekstile ka lingi Veiko Spolitise eilsele artiklile Eesti Päevalehes. Olen kommentaaris esitatuga täiesti nõus. Kui sellistest sündmustest me ei kirjuta ega näita, siis millest veel...
15 märts, 2007 17:03
arvamusliiderdaja ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
15 märts, 2007 17:09
arvamusliiderdaja ütles …
mis valesti see uuesti http://www.epl.ee/artikkel/378020
jama lugu nende lätlastega tõesti...
15 märts, 2007 17:10
Priit ütles …
Pean nõustuma eelkõnelejatega, et naabrite (va. Venemaa) (sise)poliitiliste tegemiste kohta leiab meie ajalehtede veergudelt ikka väga vähe informatsiooni. Huvitav kohe jälgida kui palju kajastatakse eelolevaid Soomes toimuvaid parlamendivalimisi!

Tõsi ta on, et Eestis pole siiani suuremat sisepoliitilist kriisi olnud, kuid ega meiegi rahvusvaheline maine pole enam kristalselt puhas. Economisti, Kauppalehti ja Wall Street Journalis ilmunud artiklid on jätnud mulje Eestist kui ülekuumenenud majandusega riigist (muuseas nõustun) ja ka see vana leierdatud Aljoša töötab Venemaa jaoks suurepäraselt. Eks näeb kuida uus valitsus nende probleemidega hakkama saab! Kas tõmmatakse pidurid peale majandusele nagu Lätis või mitte?

PS! üleväsimus kirjutab minu eest
16 märts, 2007 02:02
Unknown ütles …
Sissekandes on viide EPLi uudisnupule vigane.

Aga muidu on vägagi huvitav saada aimu, mis toimub meie lõunanaabrite juures, et võrrelda arenguid. Seoses tuumajaamaga on Leedu jätnud ka kummalise Savisaareliku valitsemise mulje. Ja nö oligarhid Lätis. Meil ei kvalifitseeru mitte keegi selleks ju? Kui edukalt on endist nomeklatuuri suudetud võimult eemal hoida? Kas meil on paremini läinud? Milliseid vigu on suudetud vältida?

Mõnes tulevases blogisissekandes võiks ju seda temaatikat lähemalt kajastada ja/või viidata pädevatele ingliskeelsetele materjalidele. Kahtlemata huvitav.
16 märts, 2007 03:01
Marko Mihkelson ütles …
Sorry lingi vigasuse pärast. Nüüd peaks toimima. Aga tõepoolest, analüüsida lõunanaabrite tegevusi on päris huvitav. See võiks lausa olla mõne üliõpilase või ka magistrandi teema. Mida arvad Karmo?
16 märts, 2007 08:24
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave