Iraan survestab ÜRO julgeolekunõukogu

Äsjane "madrustekriis" Iraani ja Suurbritannia (laiemalt Euroopa Liidu) suhetes näib olevat seotud käimasolevate debattidega ÜRO julgeolekunõukogus.

Teatavasti on ÜRO julgeolekunõukogu just praegu arutamas ning hääletamas resolutsiooni projekti, mille heakskiitmisel ootaks Iraani oma tõrksuse eest tuumaprogrammi osas täiendavad sanktsioonid. Diplomaatiliste allikate järgi peaks resolutsioon leidma üksmeelse toetuse.

New Yorki pidi lendama ka Iraani president Ahmadinejad, kuid jättis sõidu viimasel hetkel katki. Põhjuseks toodi asjaolu, et USA olla viisa liiga hilja väljastanud. Mitte eriti vettpidav põhjendus.

2004. aastal võttis Iraan analoogses intsidendis kinni 8 Briti sõjaväelast ning lasi nad neli päeva hiljem Teheranis vabaks.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kummaline taktika. Sissidele (terroristile) võib selline asi ju ajuti kasugi tuua, aga riigi valitsusele?

Ega ju Suurbritannia selle pärast julgeolekunõukogus midagi teisiti tee.

Või eksin?
24 märts, 2007 19:47
Anonüümne ütles …
Teheran teab tegelikult väga hästi,et selliste vahenditega ei õnnestu tal sanktsioonide osas survet avaldada. Ma ei ole kindel, kuid arvan, et see võib olla Iraani ja brittide omavaheline asi. Britid on askeldanud Khuzistanis pikemat aega ja see käib Iraani juhtidele vägagi närvidele. Iga natukese aja tagant on Iraagis kampaania vaenlase spioonide tabamiseks Khusistanis. Lähipäevadel selgub ehk midagi täpsemalt.
24 märts, 2007 22:50
Marko Mihkelson ütles …
Nagu arvata võis, tegi ÜRO julgeolekunõukogu üksmeelse otsuse sanktsioonide suhtes.

"Madrustekriis" omab kindlasti ka spetsiifilisemat tausta, millele viitab Rudolf. Tänased kõnelused Teheranis ei andnud veel mingit tulemust.
25 märts, 2007 20:05
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave