Iraan survestab ÜRO julgeolekunõukogu

Äsjane "madrustekriis" Iraani ja Suurbritannia (laiemalt Euroopa Liidu) suhetes näib olevat seotud käimasolevate debattidega ÜRO julgeolekunõukogus.

Teatavasti on ÜRO julgeolekunõukogu just praegu arutamas ning hääletamas resolutsiooni projekti, mille heakskiitmisel ootaks Iraani oma tõrksuse eest tuumaprogrammi osas täiendavad sanktsioonid. Diplomaatiliste allikate järgi peaks resolutsioon leidma üksmeelse toetuse.

New Yorki pidi lendama ka Iraani president Ahmadinejad, kuid jättis sõidu viimasel hetkel katki. Põhjuseks toodi asjaolu, et USA olla viisa liiga hilja väljastanud. Mitte eriti vettpidav põhjendus.

2004. aastal võttis Iraan analoogses intsidendis kinni 8 Briti sõjaväelast ning lasi nad neli päeva hiljem Teheranis vabaks.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kummaline taktika. Sissidele (terroristile) võib selline asi ju ajuti kasugi tuua, aga riigi valitsusele?

Ega ju Suurbritannia selle pärast julgeolekunõukogus midagi teisiti tee.

Või eksin?
24 märts, 2007 19:47
Anonüümne ütles …
Teheran teab tegelikult väga hästi,et selliste vahenditega ei õnnestu tal sanktsioonide osas survet avaldada. Ma ei ole kindel, kuid arvan, et see võib olla Iraani ja brittide omavaheline asi. Britid on askeldanud Khuzistanis pikemat aega ja see käib Iraani juhtidele vägagi närvidele. Iga natukese aja tagant on Iraagis kampaania vaenlase spioonide tabamiseks Khusistanis. Lähipäevadel selgub ehk midagi täpsemalt.
24 märts, 2007 22:50
Marko Mihkelson ütles …
Nagu arvata võis, tegi ÜRO julgeolekunõukogu üksmeelse otsuse sanktsioonide suhtes.

"Madrustekriis" omab kindlasti ka spetsiifilisemat tausta, millele viitab Rudolf. Tänased kõnelused Teheranis ei andnud veel mingit tulemust.
25 märts, 2007 20:05
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange...
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem...
Lisateave

Venemaa valmistub Gruusiat okupeerima

Kujutis
Viimaste tundide uudised annavad alust arvata, et Vene Föderatsioon ei pruugi piirduda üksnes Abhaasia ja Lõuna-Osseetia täieliku hõivamisega, vaid kogu Gruusia territooriumi okupeerimise ning seadusliku valitsuse tagandamisega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli telefonijutus USA riigisekretärile Condoleezza Rice'ile öelnud, et nende Moskva nõuab president Saakašvili tagandamist. Sama keelt räägib ka Medvedevi-Putini retoorika sõjakurjategijate karistamisest. Mõistagi on selleks kurjategijaks Saakašvili. Seega on raske eeldada, et Venemaa peaks tänaseid Gruusia võime nn legitiimseks partneriks. Mäletan ühte episoodi juba 2006. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel küsisin Lavrovilt: miks Venemaa on kõigiti vastu Gruusia demokraatiapüüdlustele. Vastus sisaldas diplomaatilist sõimu ning rõhutust, et "Saakašvili režiim" olla mittelegitiimne. Seega tuli on hõõgunud tuha all alates Rooside revolutsioonist saati. Tänase öö rindeteated räägivad sellest, e...
Lisateave