Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid).
Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult.
Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist. Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde": "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange, neid kõigepealt tulistati granaadiheitjatest, siis pandi põlema, aga neid kes ellu jäid - tulistati tankidest." Beslanis hukkus 3. septembril 2004 peaasjalikult "omade" tule all 312 inimest, neist kaks kolmandikku olid lapsed.
Võite ju küsida, et miks äkki Beslanist siin juttu teen? Miks on Beslani tragöödia nii oluline kaasaegsele Venemaale? Vastan: need, kes tahavad mõista tänase "stabiilse Venemaa" tegelikku palet ning selle toimeloogikat, peaks väga tähelepanelikult endale selgeks tegema sündmusterea: Bassajevi provokatiivne rünnak Dagestanis (august 1999) - kortermajade õhkulaskmine (september 1999) - Nord-Ost teatri pantvangidraama (oktoober 2002) - Beslani koolidraama (september 2004).
Kõik need verised sündmused on paraku mänginud väga olulist rolli tänase Venemaa võimueliidi võimutäiuse kujunemisel. Ükski nimetatud juhtumitest pole lõpuni uuritud. Ükski kõrge ametnik (sealhulgas poliitik) pole oma valetamise või sadu inimesi hukutanud otsuste eest vastust kandnud. Igatahes püsib veel lootus õigusemõistmisest seni, kuni jätkub südikust sealhulgas ka Beslani ohvrite lähedastel väsimatult õigust nõuda.
Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult.
Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist. Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde": "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange, neid kõigepealt tulistati granaadiheitjatest, siis pandi põlema, aga neid kes ellu jäid - tulistati tankidest." Beslanis hukkus 3. septembril 2004 peaasjalikult "omade" tule all 312 inimest, neist kaks kolmandikku olid lapsed.
Võite ju küsida, et miks äkki Beslanist siin juttu teen? Miks on Beslani tragöödia nii oluline kaasaegsele Venemaale? Vastan: need, kes tahavad mõista tänase "stabiilse Venemaa" tegelikku palet ning selle toimeloogikat, peaks väga tähelepanelikult endale selgeks tegema sündmusterea: Bassajevi provokatiivne rünnak Dagestanis (august 1999) - kortermajade õhkulaskmine (september 1999) - Nord-Ost teatri pantvangidraama (oktoober 2002) - Beslani koolidraama (september 2004).
Kõik need verised sündmused on paraku mänginud väga olulist rolli tänase Venemaa võimueliidi võimutäiuse kujunemisel. Ükski nimetatud juhtumitest pole lõpuni uuritud. Ükski kõrge ametnik (sealhulgas poliitik) pole oma valetamise või sadu inimesi hukutanud otsuste eest vastust kandnud. Igatahes püsib veel lootus õigusemõistmisest seni, kuni jätkub südikust sealhulgas ka Beslani ohvrite lähedastel väsimatult õigust nõuda.
Kommentaarid
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?159241
Postituse viimased kaks paragrahvist on siiski näha, et need sündmused on blogis esile toodud kasutamaks neid geopoliitikas propagandarelvadena, mis on lame.