Rikkis lennukiga pole mõtet lennata
Jumal tänatud, et Air Balticu Fokker 50 seekord Vilniusest õhku ei tõusnud. Kell 14.40 Tallinnasse suunduma pidanud reis on siiani toimumata, kuna lennukil leiti mingi tõsine rike. Nagu aru sain, keeldus teisel katsel üks mootoritest töötamast. Hea, et see ei selgunud õhus:(
Olgugi, et Tallinnasse pärastlõunaks kavandatud kohtumised on nüüd lennanud vastu taevast, on siiski kindlam maas olla kui rikkis lennukiga õhus.
Aga tegelikult ei tahtnud ma mitte Air Balticu kesisevõitu lennukipargist kirjutada. Vaid hoopis Lissaboni leppe teemalisest ümarlauast Leedu parlamendis, milleks eile sai siia lennatud.
Mida on väärt üks tavaline rahvsuvaheline ümarlaud? Tihti on need parajad mullitamised ning peaminie põhjus, miks nendel osaletakse, on võimalus kuluaarijuttudeks. Tänahommikust ümarlauda ma siiski päriselt "linnukesetegemiseks" ei nimetaks.
Lissaboni leppe teemalisel poolpäeval ei kõlanud küll midagi uut ega põrutavat, kuid heade esinejatega ning hea ajastatusega oli see päris korralikuks võimaluseks hetkeseisust ülevaate saamiseks.
Mõistagi on selle aasta peaküsimuseks leppe enda ratifitseerimine. Senini on oma jah-sõna andnud Ungari ning Sloveenia esindaja kinnitusel tahab Ljublana veel sellel kuul positiivset protsessi jätkata. Poola seimi liige kinnitas Varssavi valmisolekut ratifitseerida lepe veebruaris, kuna Leedu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kubilius pakkus hilisemaks ratifitseerimisajaks juuni.
Samavõrd oluline leppe ratifitseerimisega on ka selle hilisem ellurakendamine. Sellest räägiti ka täna palju, kusjuures endiselt on peamisteks mureküsimusteks nii Euroopa Liidu ühtse välisteenistuse loomise tegelik mehhanism ja sisu ning tipp-personaaliaga (president, "välisminister", eesistuja) ja nende vastutusaladega seotud küsimused. Sloveenia eesistumisel võetakse probleemid lahti viide alarühma ning püütakse vähemalt esialgu kaardistada kõik tehnilised nüansid.
Seepärast on ka meil oluline peatselt Riigikogus algava ratifitseerimisprotsessi ajal rääkida leppe ellurakendamisega kaasnevatest küsimustest. Loodetavasti võtab lepet rohkem analüüsida ka meie ajakrijandus, sest laiemat debatti oleks siiski väga vaja.
Olgugi, et Tallinnasse pärastlõunaks kavandatud kohtumised on nüüd lennanud vastu taevast, on siiski kindlam maas olla kui rikkis lennukiga õhus.
Aga tegelikult ei tahtnud ma mitte Air Balticu kesisevõitu lennukipargist kirjutada. Vaid hoopis Lissaboni leppe teemalisest ümarlauast Leedu parlamendis, milleks eile sai siia lennatud.
Mida on väärt üks tavaline rahvsuvaheline ümarlaud? Tihti on need parajad mullitamised ning peaminie põhjus, miks nendel osaletakse, on võimalus kuluaarijuttudeks. Tänahommikust ümarlauda ma siiski päriselt "linnukesetegemiseks" ei nimetaks.
Lissaboni leppe teemalisel poolpäeval ei kõlanud küll midagi uut ega põrutavat, kuid heade esinejatega ning hea ajastatusega oli see päris korralikuks võimaluseks hetkeseisust ülevaate saamiseks.
Mõistagi on selle aasta peaküsimuseks leppe enda ratifitseerimine. Senini on oma jah-sõna andnud Ungari ning Sloveenia esindaja kinnitusel tahab Ljublana veel sellel kuul positiivset protsessi jätkata. Poola seimi liige kinnitas Varssavi valmisolekut ratifitseerida lepe veebruaris, kuna Leedu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kubilius pakkus hilisemaks ratifitseerimisajaks juuni.
Samavõrd oluline leppe ratifitseerimisega on ka selle hilisem ellurakendamine. Sellest räägiti ka täna palju, kusjuures endiselt on peamisteks mureküsimusteks nii Euroopa Liidu ühtse välisteenistuse loomise tegelik mehhanism ja sisu ning tipp-personaaliaga (president, "välisminister", eesistuja) ja nende vastutusaladega seotud küsimused. Sloveenia eesistumisel võetakse probleemid lahti viide alarühma ning püütakse vähemalt esialgu kaardistada kõik tehnilised nüansid.
Seepärast on ka meil oluline peatselt Riigikogus algava ratifitseerimisprotsessi ajal rääkida leppe ellurakendamisega kaasnevatest küsimustest. Loodetavasti võtab lepet rohkem analüüsida ka meie ajakrijandus, sest laiemat debatti oleks siiski väga vaja.
Kommentaarid
Eesti meedia koha pealt Sandy Casariga 100% nõus, päevaleht ja postimees on kukkunud õhtalehe tasemele...