Õigusenõue võib olla ka ekstremism

Mõned päevad tagasi tuletasin siinse blogi lugejatele meelde Beslani tragöödiat. Kirjutasin sellest, kuidas võimud pole suurt midagi teinud kohutava sündmuse tagamaade väljaselgitamiseks ning ohvrite sugulaste meelerahu taastamiseks. Lõpetasin arvamisega, et seni kuni inimestes püsib soov õigus jalule seada, on lootust ka kodanikuühiskonna võimalikkusse Venemaal.

Täna tuli uus teade võimude poolsest survest üleriigilise organisatsiooni "Beslani Hääl" tegevuse piiramiseks või koguni lämmatamiseks. Ingušeetia prokuratuuri algatusel on 14. jaanuariks kella 10ks kokku kutsutud kohtuistung, kus pokurör taotleb "Beslani Hääle" pöördumise 30. novembrist 2005 kuulutada ekstremistlikuks.

Selles pöördumises maailma avalikkuse poole juhiti muuseas tähelepanu sellele, et Beslani tragöödia uurimine pole andnud tulemusi, et president Putin on kasutanud tanke, granaadiheitjaid ja gaasi oma probleemide lahendamisel ja et maailma avalikkus on vaiki.

Eelmise aasta novembris korraldasid Beslani Hääle aktivistid piketi Beslani kooli varemete juures, kus kasutasid viita "Putini kurss". Sellest ka see pilt siin loo juures. Sellele järgnes võimude kiire reaktsioon ühenduse esinaise Ella Kessajeva vastu ning aasta lõpul püüdis Põhja-Osseetia ülemkohus üldse likvideerida organisatsiooni. Seee siiski jooksis liiva.

Esiotsa võib ju see mõnele küünikule tunduda suure maailmapoliitika juures väikeste inimeste murena. Minu arvates on tegemist väga ohtlike märgilist tähendust omavate sündmustega. Paraku pole need erandid.

Kas ühes Euroopa Nõukogu demokraatiat, õigusriiklust ja inimõigusi austama pidavas liikmseriigis, kelleks on ka Venemaa, saavad sellised asjad lihtsalt rutiinselt toimuda? Mida teeks Vene välisministeerium, kui näiteks Eesti kohtud nimetaksid siinsete vene inimõiguslaste tegevust pelgalt ekstremismiks? Kardan, et reageering oleks hävitavalt hukkamõistev. Kuid "Beslani Hääl" on ekstremism, sest inimesed tahavad teada tõde, kes on süüdi nende laste hukkumises.

Loodetavasti pälvib Beslani ja ka teiste Venemaal viimastel aastatel toimepandud terroritööde uurimise seis tõsisemat tähelepanu eeskätt Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Liiati veel nüüd, kui veidi enam kui kahe nädala pärast peaks assamblee uueks presidendiks saama Mihhail Margelov.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Natuke teisest teemast rääkides on huvitav, et eile paras ports neid Naši aktvisite vahistati jne. Teadupärast kaeblevad našilased, et neid ei lasta Schengeni ruumi sisse seetõttu, et Eesti on neile sissesõidu keelu kehtestanud jne. Paistab, et našilased on aru saanud et isakesed Kremlis ei suuda ka ses suhtes nende heaks midagi ära teha. Lollikesed lasid ennast ära kasutada ja maksavad nüüd selle eest omajagu kallist hinda.
Marko Mihkelson ütles …
Jah, see eilne našilaste kimbutamine on päris huvitav uudis. Tundub, et pärast 2. detsembrit on Kremli huvi selle organisatsiooni vastu mõneti muutunud.
Anonüümne ütles …
Ma ei näeks našilaste vahistamist küll sellises valguses. Tegelased avaldasid meelt siiski Euroopa Liidu (vabandust, kui eksin) esinduse ees. Ei nemad hetkel aru saa, kes, miks ja kuidas sellise asjaga hakkama on saanud, et neid enam ELi maadesse ei lasta.

Miilitsa kimbutamist näeksin mina pigem selles valguses, et sellest meeleavaldusest ei saa mitte midagi kasulikku tulla, sest see on liiga ilmselt naeruväärne.
Anonüümne ütles …
Aga mis juhtus 02.12.2007.a? Mul nagu ei meenu hetkel endale.
Marko Mihkelson ütles …
Riigiduuma valimised. Našid kavatsesid suuraktsioone selle järel, kuid neil võeti hoog maha. Vähemalt tundub nii. Meelt avaldati Euroopa Komisjoni esinduse ees.

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA