Eesti on Schengeniks valmis

Tänane Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik istung andis küll selge kindlustunde, et Eesti on oma siseriiklikult valmis liituma Schengeni õigusruumiga maismaa- ja merepiiridel 21. detembrist ning õhupiiril tuleva aasta 30. märtsil. Viimane on sõltuv lennugraafikute muutmisega talviselt suvisele ajale.

Veidi vähem kui pooleteise tunniga said komisjoni liikmed minu arvates väga hea ülevaate sise- ja välisministeeriumi vaatekohast. Kohal olid siseminister Jüri Pihl, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht Toivo Klaar, siseministeeriumi Schengeni koordinaator Piret Lilleväli, piirivalveameti peadirektor Roland Peets, KMA peadirektori asetäitja Ene Rebane, politseiameti peadirektori asetäitja Raigo Haabu, välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus ja siseministeeriumi nõunik Lenno Reimand.

Muuseas, kõik täna tehtud esitlused saavad ülesse riputatud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni koduleheküljel. Lohutuseks netifriikidele, et töötame praegu selle kodukülje kasutajasõbralikumaks muutmise nimel. Ehk õnnestub 1. jaanuarist pilti ja sisu värskendada.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kuidas aga saaks ka selle euro kehtima Eestis maksevahendina...

Schengeniga liitumine on täiesti võrreldav liitumisega EL-i ja NATOga. Oluline samm Eesti jaoks! Tänud kõigile, kes selleks kaasa on aidanud!
12 november, 2007 18:18
Marko Mihkelson ütles …
Schengeniga liitumine on tõesti väga oluline samm. Olen varemgi öelnud, et Eesti on ELiga liitunud siis, kui oleme nii Schengenis kui käibel on euro. See viimane on kahjuks hetkel veel unistus. Paljuski seetõttu, et eurole üleminekul on loodetud liiga palju välistele mõjuritele ja vähe iseendale.
12 november, 2007 19:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Verine Beslani tragöödia ikka lahenduseta

Kujutis
Paari päeva eest ilmusid meediasse teated selle kohta, et Beslani koolis 2004. aasta 1. septembril pantvange võtnud terroristide hulgas oli üks Moskva heal järjel perekonnast pärit noormees. Tegelikult pole siiani teada, kas Beslani terroriste oli 32 (nagu väidavad võimud) või 60-70 (nagu väidavad ellujäänud pantvangid). Võtsin seepeale veidi lähemalt uurida, mis seisus on üldse selle kohutava tragöödia uurimine ning ohvrite õigusnõuete rahuldamine. Midagi üllatavat ma paraku ei leidnud - ametnikud kaitsevad katastroofini viinud rünnakuprovotseerimist jäägitult. Lugege, uurige ja vaadake ise materjale koduleheküljelt Tõde Beslanist . Et mitte laskuda põhjatutesse detailidesse, toon vaid ühe kõneka tsitaadi läinud aasta septembris avaldatud brošüürist "Beslani tõde" : "Kannatanute õiguseid rikutakse järjekindlalt, kohtud hoiavad prokuratuuri poole, aga prokuratuurid kaitsevad kõrgeid ülemusi. Süsteem kaitseb ennast, aga lapsi ei suutnud keegi kaitsta. Vabastades pantvange
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave