Mis saab meie toiduhindadest?

Ajal, mil diislikütus Tallinnas on inimeste sissetulekuid arvestades kallim kui näiteks Pariisis, ei väsi ilmselt keegi küsimast, kaua need hinnatõusud meid veel vaevavad? Kes oleks suutnud ennustada, et 100 dollarit naftabarreli eest on tänaseks juba kauge minevik. Või, et mida arvate nendest ettekuulutustest, et aasta lõpul maksab sama kogus juba 200 dollarit. Igatahes ei oska ükski analüütik kindlamat prognoosi pakkuda.

Kas otseselt või kaudselt, kuid energiaturul toimuv on mõjutamas ka toiduainete maailmahindasid. Korra sellel teemal juba siin kirjutasin. Nüüd tahaks lihtsalt osutada ühele väga huvitavale uuele materjalile.

Äsja avaldatud mahukas raport põllumajandussaaduste hinnaväljavaadetest ("OECD-FAO Agricultural Outlook 2008-2017") lähema kümnendi jooksul midagi lohutavat ei paku. Sisuliselt nii nagu energiasektoris nii ka toiduainete puhul on odava hinna ajastu vähemalt määratavaks ajaks lõppenud.

Kuigi tururegulatsioon eeldab ka hinnalangusi, näevad analüütikud tulevase kümnendi puhul siiski keskmisest kõrgemat hinnataset. Mõned näited. Võrrelduna viimase kümnendiga peaks 2017. aastaks veise- ja sealiha hind kasvama viiendiku, suhkur 30 protsenti, nisu, mais ja piimapulber 40-60 protsenti, või rohkem kui 60 ning toiduõli 80 protsenti. Seejuures tuleb tähele panna, et nende arvutuste aluseks on võetud naftahind 104 dollarit barreli eest.

Turu selline volatiilsus ja etteennustamatus teevad kindlasti raskeks pikaajaliste rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimise. Ehk teisisõnu, mida aeg edasi, seda tõsisemaks muutub toidujulgeoleku küsimus.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ainult tähendab konfliktide arvu tõusu: nafta ja vee pärast juba sõditakse pikemat aega.
29 mai, 2008 19:41
kivisildnik ütles …
ei noh kui vaja siis hääletame veelgi kõrgema toiduhinna poolt, tuleb lihtsalt ilusasti küsida, ära muretse, küll sinu valitsus püsima jääb, või opositsioon, ma täpselt ei mäleta kumb
30 mai, 2008 08:57
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave