Kas tõesti Obama ja McCain?

Vaatamata sellele, et Hillary Clintonil on Lääne-Virginia eelvalimiste eel tervelt 43punktiline edumaa Barack Obama ees, jäävad tema võidulootused üha ahtamaks. Eriti kõnekas on asjaolu, et Obama on esimest korda võrdsustanud seisu ka nn superdelegaatide osas või koguni Clintonist möödunudki. See võib sundida endist esileedit loobuma veel enne augustikuist parteikongressi. Obama kampaaniajuht on selles päris kindel.

Seega võib demokraatide siseheitlusest väljuda võitjana 46aastane Obama. Kui läheb nii, siis minu arvates on John McCainil novembris suuremad võiduvõimalused. Ma võin küll eksida, kuid pastori-skandaal ning hajusus julgeolekuküsimustes (Hamas on suhtunud soosivalt Obamasse) võivad teha Obamast põhikampaanias haavatava kandidaadi. Demokraadid saavad muidugi mängida "muutuste muusikale", kuid see ei pruugi olla lõpuni kandvaks jõuks. Igatahes on veel 4. novembrini kuhjaga aega ning peakampaania pole veel alanudki.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kas teie hinnangul ei ole G.W.Bush ühtlasi ka vabariiklastele haua kaevanud nendeks valimisteks?
Sest praegusel hetkel ja tegelikult kogu kampaania vältel on kõik kandidaadid proovinud Bushile vastanduda, McCainil on seda küll märksa keerukam teha, kui Obamal/Clintonil.
Kuidas tunduvad teile vabariiklaste/demokraatide erakondade toetusprotsendid ja nende olulisus?
11 mai, 2008 23:39
Marko Mihkelson ütles …
See on terane küsimus. Loomulikult on McCaini suurimaks probleemiks Bushi viimased 8 aastat. Ja see on demokraatide suurim lootus. Viimased küsitlused viitavad demokraatide napile edule, kuid eks tegelikud suhtarvud ilmne otseses kampaanias. See aga alles algab.
12 mai, 2008 00:36
Anonüümne ütles …
Kui ameeriklased tõesti valivad McCain'i, pole mul neist isegi kahju - iga rahvas väärib oma valitsejaid. Eestile oleks see selgelt kahjulik, kuigi ka MM kaldub pigem tema poole - minu jaoks siiani arusaamatu tõsiasi.

Tõnu
13 mai, 2008 10:58
Anonüümne ütles …
Tõnu, äkki selgitad selle arvamuse tagamaid? Praegu jääb suht lapsesuulik mulje.
13 mai, 2008 23:39
Anonüümne ütles …
Lapsesuu ütleb: Alustaks sellest - valdav osa (70%-80%) ameeriklastest leiab, et nende riik on valel teel! Kui lahe oleks siis sellel teel jätkamine:)?
Vabariiklaste administratsioon on teinud peaaegu kõik valesti! Alustades skandaalsest eelarvedistsipliinist ja lõpetades välispoliitikaga. Suurim ämber on muidugi Iraagi sõda - ükski sõja põhjus pole osutunud tõeks, ükski (deklareeritud) eesmärk pole saavutatud, õnnelikku (ehk võidukat) lõppu pole näha, USA prestiizh on langenud erakordselt madalale. Selle vilju võisime näha NATO tippkohtumisel, kus USA arvamus selgelt "teiseks" jäi.
Majandus on juba languses, kuid selle tegelikku seisu on raske isegi hinnata. Märgid näitavad, et kapitalism pole ülima vabaduse tingimustes jätkusuutlik, häda korral peab riik appi tulema jne, jne. Pikaks läheb.
Kujutle nüüd suuremat osa ameeriklasi otsustamas, et samamoodi jätkata on tore!

Muidugi on Obama tundmatu suurus ja tema valimine seotud riskiga, kuid selles sisaldub ka võimalus muutusteks. Valides McCaini, on tõenäosus sama teed jätkata väga suur.
Miks on see meile üldse tähtis? USA on meie tugevaim liitlane ja Eesti julgeolek sõltub palju just sellest liitlassuhtest. Meie huvides on, et see liitlane oleks võimalikult tugev, või vähemalt ei nõrgeneks edaspidigi. Kuigi McCain võib teada, kus Eesti asub ja võib julgelt ka Putini silmis kolme tähte (KGB) näha, mis kasu sest, kui tema taga pole olulist jõudu?!
Lõpetuseks viide jutule, mis samal teemal: http://blog.icds.ee/article/usa-jaergmine-president-on-barack-obama-john-mccain-voi

Tõnu
14 mai, 2008 12:14
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave